vahemaale). Ketta taga asub asub intensiivse valguse allikas, ketta ees aga kindla asetusega objektiiv nii, et kujutis pööratakse tugeva valguse abil ümber. Kokkuleppeliselt on mõlema 6 spiraali kohta oma valgusallikas ning objektiiv. Nagu ka tavatelevisioonis, on vastuvõtjaplaadi taga neoontuub, kuid siinjuhul katab see mõlemat spriaali ning lõpuks tekib kaks pooletollise vahega kõrvutist pilti – üks parema ning teine vasaku silma jaoks. Televisiooni kasutaja vaatleb pilte aga läbi stereoskoopilise vaatlusvahendiga, milles on kaks pilte üheks „sulandavat“ prismat. 1929-1932 lasi patendeerida ja arendas Edwin H. Land polariseeritud materjali (ingl.k polarising sheet). Nitrotselluloosi polümeeri on kindlas suunas „rivistatud“ kristallid. Kinoekraanil on samaaegselt kaks eri polarisatsiooniga pilti
laagrite ja siibrite juurde tagasi. Siiberkompressori tööiga sõltub suuresti õli rõhust ja kvaliteedist. Kui külmutusainet on liiga vähe, halveneb koos rõhu langemisega ka kompressori õlitus ja ta võib rikki minna. Siiberkompressoritel on tavaliselt ülekuumenemisandur, mis rõhu langedes seiskab kompressori. 27 2.22 Spiraalkompressor Spiraalkompressori tööelemendid on kaks lindikujulist spriaali. Üks neist on servapidi kinnitatud staatori otsseina külge, teist aga ringitab (küürimis- või poleerimisliigutuse sarnaselt) esimese keerdude vahel (pöörelda ta seal ei saa) võllile ekstsentriliselt kinnitatud ketasrootor. Spiraalsete lintide ehk ribide vahel tekib keskme poole liikuv ja mahult järjest vähenev töökamber, milles külmutusainet surutakse sujuvalt kokku. Spiraali liikudes töökambri maht
külmutusainesse. Kõrge rõhk õlipüüduris surub õli kanalite kaudu kompressori laagrite ja siibrite juurde tagasi. Siiberkompressori tööiga sõltub suuresti õli rõhust ja kvaliteedist. Kui külmutusainet on liiga vähe, halveneb koos rõhu langemisega ka kompressori õlitus ja ta võib rikki minna. Siiberkompressoritel on tavaliselt ülekuumenemisandur, mis rõhu langedes seiskab kompressori. 2.22 Spiraalkompressor Spiraalkompressori tööelemendid on kaks lindikujulist spriaali. Üks neist on servapidi kinnitatud staatori otsseina külge, teist aga ringitab (küürimis- või poleerimisliigutuse sarnaselt) esimese keerdude vahel (pöörelda ta seal ei saa) võllile ekstsentriliselt kinnitatud ketasrootor. Spiraalsete lintide ehk ribide vahel tekib keskme poole liikuv ja mahult järjest vähenev töökamber, milles külmutusainet surutakse sujuvalt kokku. Spiraali liikudes töökambri maht