Eriti kurb on Soome ühe andekaima murdmaasuusataja Mika Myllylä näide, kes pärast 2001. aasta Lahti MM-i põrus dopingukontrollis ja hiljem oli alkohoolik, kes sooritas enesetapu. Berliini ülikooli uurimus tõestas, et dopingu tarbimise kahjuliku mõju all ei kannata mitte ainult sportlased, vaid ka nende lapsed (Ilta-Sanomat, 2007). Dopinguga põrunemine pole ainult sportlaste suunas näpuga näitamine, vaid see on kogu süsteemi ja riigi suur skandaal ning katastoof. Spotlase põrumine dopinguga heidab musta valgusesse selle spordiala organisatsiooni. Eriti kannatab rahline pool, kuna sponsorid loobuvad oma lepingutest ja uusi sponsoreid on väga raske leda. Näiteks Soome suusaliit oli peale Lahti MM-i dopinguskandaali kaua rahalistes raskustes ja see avaldus ka sportlike tulemuste languses. Endist sära pole suudetud saavutada ka tosin aastat hiljem. Kannatajateks on kindlasti ka dopinuga põrujate pereliikmed ja eriti nende lapsed. Näitena
Poodiumile on ta jõudnud 49 korral ja neist 16 korral kõige kõrgemale astmele (vt lisa 3). Maailmakarikavõistlustel on ta kahel korral saavutanud 2. koha. Juunioride maailmameistri- võistlustelt on Kristina võitnud kaks kuldmedalit ning neli hõbemedalit. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/wiki/Kristina_%C5%A0migun-V%C3%A4hi) Kristina on võistelnud ka Otepää suverullil ja võitnud selle naiste arvestuses aastatel 1996- 2000 ja 2003-2006. Kõige tähtsamad on aga iga spotlase jaoks olümpiamängud ja olümpialt on Kristinal ette näidata kolm medalit, mille võitmisest kirjutan järgmistes alapunktides. 2.1. Torino olümpiamängud Torino taliolümpiamängud, mis toimusid 2006. aastal Itaalias, on jäänud eestlastele kõige enam meelde. Kolme kuldmedalit ühtedelt mängudelt pole eesti sportlased varem individuaalaladelt suutnud võita. Kõige õnnelikum oli see olümpia just Kristinale, kes võitis Eestile koguni kaks kuldmedalit.
annaabi.ee 
