funktsionaalse aktiivsuse seisundist puhkeseisundisse. Soojenduse ülesanne seisneb selles, et keha ja aju ette valmistada treeninguks. Alustades intensiivset treeningut ilma eelneva soojenduseta, suureneb oluliselt vigastada saamise tõenäosus. Korralikult läbiviidud soojendus tagab treeningu parema kvaliteedi ja vähendab sporditrauma saamise ohtu. Soome UKK-Instituudis läbiviidud uuringust selgus, et hüppe- ja põlveliigeste traumasid on aktiivsetel sportijatel võimalik tunduvalt vähendada, kui nad vaid enne treeningut end korralikult soojaks võimleksid ega unustaks ka tasakaaluharjutusi. Katsealusteks olid uuringus umbes 460 saalihokit harrastavat 16-50aastast naist, kes olid jagatud kahte gruppi. Üks rühm tegi terve hooaja vältel 1-3 korda nädalas umbes 20 minutit kestvat erinevatest harjutustest koosnevat soojendusvõimlemist. Harjutati nii jooksutehnikat, tasakaaluharjutusi, tehti kergeid hüppeid, jalalihastele ka jõuharjutusi
ristkülikukujulise põhiplaaniga (väikeste väljalõigetega) pidades silmas head otstarvet ka kokkusaamiste ja treeningute korraldamisel. Saali keskne positsioon hoones hõlbustab pääsemise teistesse ruumidesse. Hea ligipääsetavusega on ka WC, mille juures on silmas peetud puuetega inimeste vajadusi. Tervisespordikeskuse kabinet ning inventariruum on samuti otseühenduses saaliga, mis võimaldab külastajal kohapeal mugavalt ja kiiresti rentida vajalikku spordivarustust. Sportijatel on võimalik kasutada ja rentida avaraid saunakomplekse koos WC ning pesu ja riietusruumiga. Tehnilise ruumi planeerimisel on peetud silmas seda, et sissepääsu võimalus on ainult keskuse personalil ning ruum on piiratud tuletõkkesektsiooniga. 2.2 Arhitektuursed põhilahendused 2.2.1 Välispindade põhilised ehitusmaterjalid, viimistlus Hoone toetub keramsiitplokkidest vundamendile, mille maapealne osa on kaetud sileda betoonvaluga.
annaabi.ee 
