lihasesse) või aferentsetele kesknärvisüsteemi osadele (lihasest psüühikasse). Õppides vähendama kummagi kesknärvisüsteemi poole aktiivsust, suudab sportlane katkestada stimulatsiooni, mis tekitab ebasoodsat lihasepinget. Oluline on aga meeles pidada, et lõdvestustehnikaid nagu iga sportlikku vilumust tuleb harjutada regulaarselt. Sporditraumade spordipsühholoogiline aspekt 1. Iseloomustage sporditraumadega seotud psühholoogiliste tegurite rolli. Isiksuseomadused on psühholoogilistest teguritest ühed esimestest, mida seostatakse spordivigastustega. Sellest hoolimata pole seni veel suudetud tuvastada ega osata mõõta isiksusetunnuseid, mis on seotud spordivigastuste põhjustega. Küll aga kinnitavad uuringud, et sellised isiksusetunnused nagu optimism, enese-hinnang, stressitaluvus ja ärevus on kindlasti sporditraumadega seotud
Sidekoeliste struktuuride paranemisel on kindlad kriteeriumid, esialgne paranemine vähemalt 3 nädalat ja tugevus osaliselt 6 nädalaga, seda ainult õige ravi ja immobilisatsiooni korral. Ravi algul kõige paremad jäigad lahased ja ortoosid, edasi teatud liikumist võimaldavad ortoosid või teip. Ravi lõppfaasis on ortoosil ja teibil julgestav, distsiplineeriv ja meelde tuletav funktsioon. Igal ortoosil on oma kindel näidustus, seda saab määrata ainult sporditraumadega kursis olev ortopeed. Krooniliste mikrotraumade spetsiifika, ravi probleemid. 1. Kontingent. A. Erinevused vanuses, sellest sõltuvalt on füsioloogilised ja anatoomilised erinevused suured. Lastel elastsed luud ja ülimobiilsed liigesed võrreldes eakatega. B. Spordiga tegelemise erinevad tasemed. Tippsportlased treenivad ja võistlevad maksimaalsetel koormustel, organismi erinevad osad riski piiril. Harrastussportlased, kes osalevad ka võistlustel
annaabi.ee 
