Tüdrukute lemmiksalad on 10. klassides võimlemine (3), korvpall (2), tennis (1) ja ujumine (1). Samuti leidus ka kergejõustiku (1), jooksmise (1) ja jalgrattaspordiga (1) tegelemist, mida märgiti üksikutel kordadel. Spordiga ei tegele seitse vastajat. Vastajatel pole aega ning kehalisest kasvatusest saadakse vastajate arvates piisav füüsiline koormus nädalaks kätte. Spordiga tegelejad tegelevad hea füüsilise koormuse saavutamise ja kehakaalu normis hoidmise eesmärgil. Spordisaale külastatakse kolm korda nädalas ja kulutatakse 200 krooni kuus. Poiste lemmikspordialadeks 11. klassides osutusid jalgpall (5), korvpall (4) ja karate (2). Vabal ajal leitakse aega ka mõningatel juhtudel jõusaalis (1) käimist ning ka ujumist (1), võrkpalli (1) ja laskmisega (1) tegelemiseks. Spordiga ei tegele ainult kaks poissi. Põhjused hõlmasid peamiselt tervislikke probleeme ning ka alade nappi valikut. Trennis
Kui raha probleemi ei ole, siis konkreetset vajadust selleks ju ei ole. Kõik oleneb aga valla eripärast. Tihtipeale soovitakse teiste valdadega mingisugust koostööd arendada, kas siis ühist turismijoont ajada või sportlikel eesmärkidel ühineda. Probleeme tekitavad ka Euroopa Liidu regulatsioonid. Tihtipeale ei ole Eesti pisikesed vallad valmis regulatsioonidega kaasas käima. Olulist rolli mängivad aga abirahad, millega remonditakse nii koolimaju kui ka ehitatakse uusi spordisaale. 1 Kuna igas pisemas vallas jääb lapsi järjest vähemaks, siis tuleb leida võimalus, kuidas rohkem lapsi kooli saaks. Mõnes vallas on kaks kooli ja esimesse klassi läheb ainult kaks õpilast, siis ei oleks ju mõtet kahte suurt kooli ülal pidada või kuidas? Toimub ka pidev elanikkonna vananemine ja seetõttu on vähem neid, kes töötavad ja valda raha sisse toovad. Vaene vald aga ei suuda inimestele midagi pakkuda ja seetõttu jätavad
annaabi.ee 
