Mootorspordis kulub tohututes kogustes naftasaadusi, mida saaks kasutades kordades suurema kasuteguriga tegevusteks. Peale mootorspordi on palju kütuse raiskamist ka inimkonnal niisama. On palju neid inimesi, kes vahel sõidavad niisama, lihtsalt selleks, et sõita, mitte selleks, et minna punktist A punkti B. Samuti ka see on ressursside ebaefektiivne tarbimine. Tihtipeale räägitakse, et nafta hakkab otsa lõppema, mistõttu on kohati arusaamatu, miks mootorsport nii populaarne on. Antud spordiringkonnas tundub, et inimesi ei huvita see, kui suured on olemasolevad naftavarud, sest ollakse harjunud sellega, et kütust on,ükskõik mis hinnaga see ka ei oleks. Praegune ühiskond on harjunud küllusega, on harjutud piiritult tarbima, kõik on lihtsasti kättesaadav sealhulgas ka nafta, mistõttu ei suudeta uskuda, et üks päev võib jõuda kätte see päev, mil olemasolevad varud hakkavad otsa saama. Praegu on küll
erinevate spordialadega tegelevate inimeste nimesildid. Staadionitrepist üles tulles hakkab esimesena silma just Heino Lipu puu. See jättis minusse alati mingi paine, nüüd oli võimalus ja suur rõõm Heino Lipust rohkem teada saada.. Lipp oli tagasihoidlik ja vaikne mees, kelle sihikindlus oli kuldaväärt. Võib öelda, et Heino Lipp lahkus ilma suurvõistluste medaliteta, ta oli tiitliteta mees, keda austatakse ja hinnatakse spordiringkonnas ka peale tema surma. Olümpiamängudel ja Euroopameistrivõistlustel võistlemast takistas punavõim. Raamatut ainult Heino Lipu eluloost kirjutatud ei ole, küll aga olen üpriski kindel, et see peagi tehakse.Tegemist on ju ühe Eesti spordi suurkujuga. Pikemalt on raamatu materjali kasutada vaid 1963. aastal välja antud Erlend Teemägi raamatus ,,Spordimehe sünd." Huvitavaid ja õpetlike fakte ning kirjeldusi leiab nii Teemägi raamatust, kui erinevatel
annaabi.ee 
