1910. aastast on teada naiste esimene osavõtt 200 meetri jooksust. Esimese maailmasõja ajal korraldati Briti saartel sageli kergejõustikuvõistlusi, kus kavas olid ka naiste alad. Seal startisid relvatööstuse 2 naistöölised. Nad asendasid mehi tööpingi taga, miks ei võinud nad sama teha ka spordiradadel? Organiseeritud naiskergejõustikliikumine tekkis 1917. aastal Prantsusmaal, kui Alice Milliat rajas Prantsusmaa naiste spordiföderatsiooni. Enne seda, 1912. aastal, oli juba loodud esimene naiste spordiselts "Femina Sports", mis tegeles kergejõustiku, murdmaajooksu, ujumise, sõudnmise, hoki ja isegi jalgpalliga. Aastast 1928 kuuluvad naiste kergejõustikualad ka OM- de kavasse. REEGLID SPORTIMISEKS 1.1 ERINEVAD TREENINGVIISID
Oli tore jooks, kuid koolide huvi taolise ürituse vastu oli kasin ning enam seda võistlust jooksukalendrist ei leia. Tallinna Spordigümnaasiumis õppinud Marko Saar oli vabariigi paremaid 800 meetri jooksus nii noorte kui juunioride arvestuses ning tema parim tulemus 1.53,59 on ühtlasi Järvamaa rekordiks. Marko noorem vend Vaiko Saar oli samuti arvestatav tegija vabariigi noorte seas. Albust on sirgunud ka Iraagi-missioonil traagiliselt hukkunud Andres Nuiamäe, kelle parimad saavutused spordiradadel on seotud lühimaajooksuga talle kuuluvad Järvamaa noorterekordid 60 ja 100 meetri jooksus. ESNA Esna tuntuim kergejõustiklane on juba 1930-ndatel kaupmeheametit pidama hakanud Arne Kivine, kes oli tubli kolmik- ja kaugushüppaja. Tema vanem poeg, praegune mainekas spordikirjanik ja kirjastaja Paavo Kivine, oli ülikooliõpingu aastatel mitmekordne Eesti meister ja rekordimees kaugushüppes, kelle parimaks tulemuseks jäi 7.75
Lisaks neile kasutasid Veski Noortelaager ootab ka edaspidi mitmekülg- noortelaagrit paljude erinevate huvialadega sete huvidega noori aktiivselt puhkama, seda nii noored peamiselt sportlased ja Tartu Kunsti- suvel kui talvel. kooli õpilased. Igas vahetuses puhkas keskmiselt 73 noort. Kogenud laagrijuhi ja kasvatajate oskus- Kontaktandmed: test tulenevalt said lapsed aktiivselt osaleda nii Tartu Linna Spordibaasid spordiradadel kui ka õhtustel meelelahutuslikel Kungla 1, 50403 Tartu üritustel. Looduskaunil Kaarna järvel sõideti kanuu- Tel 7 461 062; 50 15825 dega, kasutati ümbruskonna matkaradasid, supeldi [email protected] ja ujuti. Iga laagrivahetus kulmineerus tüdrukutel www.tartu.ee/spordibaasid "Veskipiiga" konkursiga ja poistel parima "Kivi- Raido Mägi KLOOGARANNA NOORTELAAGER