Aiad olid korrapärased. Sumeri aiad moodustusid seoses elamute ühendamisega jõgede kaldapervedega. Maa muudeti tugimüüride abil astanguliseks. Majad ehitati tasapindadele. Pärsia aiad- olid üsna suured; ka pärsia pargid olid assüüria omadega sarnaselt jahipidamiskohad. 5. Kirjelda lühidalt tüüpilist Antiik-Kreeka aeda * Iseloomulik Kreeka aedadele: Aia jaotamine vastavalt aiakultuuride gruppidele mitmeks osaks. Ühiskondlikult kasutatavate spordiparkide, sh staadioni teke. Kõrgetasemeliseks ei muutunud Kreeka aed kunagi. Lääneliku aiakunsti arengule omas tähtsust eelkõige aiandus Kreeka kultuuri siirdajana roomlastele. 6. Kirjelda lühidalt tüüpilist Antiik-Rooma aeda * Rooma aiad: 1) arhitektuuri laiendus väljas; 2) aed sisehoovis; 3) Plinius Noorema detailsed kirjeldused arhitektuurilisest vormilisusest, erilise väärtuse asetamine varjulistele promenaadidele, merele ning
Ka Aleksandri järeltulijad rajasid suuri aedu ja parke. Neljandik Aleksandria linnast (vt Antiigileksikon I, lk 29) koosnes parkidest ja aedadest. Kuulsamad Kreeka aiad: spordipargid Pergamonis (Vt Antiigileksikon II, lk 74) ja Olümpias asuv Altis. Neis kasutati kujunduselementidena lisaks puuderivile ka skulptuure, mis kujutasid sportivaid inimesi. Iseloomulik Kreeka aedadele:4 Aia jaotamine vastavalt aiakultuuride gruppidele mitmeks osaks. Ühiskondlikult kasutatavate spordiparkide, sh staadioni teke. Kõrgetasemeliseks ei muutunud Kreeka aed kunagi. Lääneliku aiakunsti arengule omas tähtsust eelkõige aiandus Kreeka kultuuri siirdajana roomlastele. ILLUSTREERIVAT KIRJANDUST: Antiigileksikon I-II. 1983. Tallinn: Valgus. Gilgames. Tõlkinud B. Kabur. Tallinn: Kupar. Homeros. 1963. Odüsseia. Eesti Riiklik Kirjastus. Härmson, P. 1984. Linnad läbi aegade. Tallinn: Valgus Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kirjastus Kunst. Longos. 1972
annaabi.ee 
