lõputult kaua nagu näiteks valgud ja rasvad. Rasvad esinevad peamiselt naha all ja elundite ümber. Valgud on inimeste oluliseks ehitusmaterjaliks. Ensüümidena on valgud kõikide protsesside läbiviijateks. Liigne jooksmine võib viia äkksurmani. See tuleneb liiga suurtest treeningkoormustest. Seega peaks iga inimene teadma, kes regulaarselt tegeleb jooksmisega, oma treeningu piire. Selleks peab käima kord aastas või kahe aasta tagant spordimeditsiinilises terviseuuringus, kus hinnatakse tervisliku seisundit, kehalist võimekust ja kehalist arengut. See on eelkõige, et jooksmisega tulenevaid haigusi ja vigastusi ennetada [1]. Peale jooksmist on tähtis venitada kõiki lihasgruppe, mis on jooksmisel aktiivselt töötamas kogu jooksu vältel. Tähtis on venitada sääremarja, reie, kubeme, tuharate, puusa painutajate, reie sidekirme ning selja venitusi (Joonis 1.) Joonis 1
Kordamisküsimused Lk 197- 223 ARSTLIK-PEDAGOOGILINE JA ENESEKONTROLL SPORDIS Kordamisküsimused 1. Põhjendage, miks on vaja küsida ja koguda sportlaselt ka subjektiivseid hinnanguid. Vastus: Tagamaks ülevaade sportlase organismi reageeringutest erinevatele treeningukoormustele. 2. Miks on sportlasel ja treeneril vaja jälgida, millises intensiivsustsoonis treenitakse? Vastus: Tagamaks sportlase töövõime optimaalne areng, vältides samal ajal ületreeningut. 3. Millised on spordimeditsiinilises terviseuuringus olulisemad hinnatavad laboratoorsed parameetrid? Vastus: Hemogramm, ferritiin, C-reaktiivne valk, aminotransferaasid (ASAT, ALAT), lihasekahjustuse näitajad (kreatiini kinaas), elektrolüüdid, neerutalitluse näitajad jne. 4. Missugune laboratoorne näitaja peegeldab organismi rauavarusid? Vastus: Seerumi ferritiin näitajad. 5. Mis võib põhjustada C-reaktiivse valgu sisalduse suurenemist? Vastus: Põletikuliste protsesside, traumade ja müokardiinfarkti korral
annaabi.ee 
