Magdalena College'is (1874-78). · Oscar pretendeeris alati valitsevale kohale, oli üleolev ja tekitas teistes viha. Igast olukorrast tuli ta hästi välja ilma häbi tundmata, nt. tiriti ta porisena ühe mäe otsa kinniseotult, tema aga tõusis püsti ja ütles, kui ilus vaade on. · Tema kõrkus ja uhkus olid õigustatud, sest ta oli vaimselt arenenum ja laiema silmaringiga. · Oscar oli väga tugev kirjanduses ja keeltes samal ajal kui tema matemaatilised, spordilised ja muusikalised anded jäid tahaplaanile. Ta sai isegi kreeka keeles kuldmedali. · Oxfordis omandas ta selle mõju oma kaaslastesse, mis jäi talle iseloomulikuks kuni languseni. Avaldusid tema huvid ja kalduvused ning tema vaimu- ja hingejõud kogunesid esteetilistele küsimustele. · Professoritest mõjutasid teda enim Ruskin ja Pater. · Oxfordis hakkas ta tegelema luulega, milleks ergutasid teda Itaalia ja Kreeka reis.
alaliselt tegev inimene. Ema oli pastori tütar luuletaja, ajaviiteromaanide sepitseja, poliitiline ajakirjanik, iirlaste vanavara (rahvalooming) korjaja ja nende õiguste eest võitleja. Oscar kasvas üles hellitatuna ja armastas väiksest peale seltskonnas liikuda, kus ei valitud eriti kõneainet. Koolis käis ta Enniskillenis ja Dublinis Trinity College'is (1871-74), Oxfordis Magdalena College'is (1874-78). Oscar oli väga tugev kirjanduses ja keeltes, samal ajal kui tema matemaatilised, spordilised ja muusikalised anded jäid tahaplaanile. Oxfordis hakkas ta tegelema luulega, milleks ergutasid teda Itaalia ja Kreeka reis. Oscar kandis oma esimese luuletuse ,,Ravenna" ette teatris ja sai näidata, mida ta oma häälega tegelikult suudab. Peale kuldmedaliga kooli lõpetamist asus Wilde Londoni Salisbury tänavale, jätkates seal oma uurimusi kirjanduse, esteetika ja ajaloo üle. Oma luuletusi avaldas ta mitmesugustes ajakirjades ning üritas avaldada neid ka raamatus, mis ei õnnestunud