asutati Eesti Spordiajaloo Selts. o Sport taasiseseisvunud Eesti Vabariigis: 1998.a. võttis riigikogu vastu spordiseaduse. Eesti Spordikongressid III Eesti Spordi Kongress - 1994.aastal Tallinnas IV Eesti Spordi Kongress - 1998.aastal Viljandis V Eesti Spordi Kongress - 2002.aastal Tartus VI Eesti Spordi Kongress - 2006.aastal Pärnus VII Eesti Spordi Kongress - 2010.aastal Tallinnas VIII Eesti Spordi Kongress - 2014.aastal Paides EOK taastamine ja Eesti lülitumine rahvusvahelisse spordiliikumisse: 1989. a. jaanuaris taastati EOK tegevus. 1991. a. taastunnustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Eesti Olümpiakomiteed ja algas Eesti spordiliitude vastuvõtmine/taastamine rahvusvaheliste spordiala föderatsioonide liikmeskonda. 1992.a. osaleti tali- ja suveolümpiamängudel Spordiajaloo seisukohalt olulised isikud: Philippe von Roth Kanepi pastor, kes lülitas 1805.a. kehalised harjutused Kanepi kihelkonnakoolis vabatundide programmi Karl Eduard Raupach - TÜ lektor, kes tõi 1819.a
delegaati otsustasid taastada inimeste vabal ühinemisel, demokraatlikel juhtimis- ja valimispõhimõtetel tegutseva ning spordialakesksest korraldusprintsiibist lähtuva Alates 1989. aastast organisatsiooni. on Eestis juurutatud Seda põhimõtet on järgitud Eesti spordiorganisatsiooni ülesehitamisel ja spordikorralduse nn (re)integreerimisel rahvusvahelisse olümpia- ja spordiliikumisse. Need põhimõtted Euroopa mudelit on sätestatud Eesti Spordi Hartas ning 1998. ja 2005. aastal riigikogu poolt vastu võetud spordiseaduses. 2004. a statistika põhjal on Eestis registreeritud 2200 mittetulundusühinguna tegutsevat spordiklubi ja 55 spordikooli. Spordiklubides harrastab rohkem kui 100 spordiala ja liikumisvormi üle 142 000 inimese, neist üle 69 000 lapse ja noore. Spor- dikoolides harrastab sporti üle 13 000 lapse ja noore.