moraali lugemine), samuti oma harjutuskorra ootamine pikas järjekorras. Ometigi on vaja edastada ja kinnistada ka teadmisi. Kas mitte appi võtta hästi kujundatud ja selgelt sõnastatud voldikud. Parim lahendus on, kui kehaline kasvatus ja terviseõpetus moodustavad ühtse terviku. Tervislik toit, küllaldane uni, rohke liikumine, värske õhk ja puhas loodus rajavad aluse suurele väärtusele lapse tervisele. KASUTATUD KIRJANDUS Aaviksoo, J .(2004). Sport ja haridus. Spordikongress. http://www.eok.ee/est/organisatsioon/eesti_spordi_kongress/sport_ja_haridus (01.04.2004). Harro, M. (2001). Laste ja noorukite kehalise aktiivsuse ning kehalise võimekuse mõõtmise käsiraamat. Tartu, TÜ Kirjastus Harro, M. (2002). Sissejuhatus tervise edendamisel kasutatavatesse teoreetilistesse mudelitesse. Tallinn: Eesti Haigekassa, 2002 Hussar, V. (2002). Laste kehaline aktiivsus ja tervis. Õpetajate Leht, 12. [2002, märts 22]. http://www.opleht.ee/Arhiiv/2002/22.03.02/aine/koik
1915 Helsinki Ülikooli Võimlemisinstituudis sai esimese eestlannana kehakultuurialase kõrghariduse Anna Raudkats 1916 Esimese spordiliiduna asutati Tallinna Jalapalli Liit, mis aga lõpetas tegevuse järgmisel aastal 1917 Ilmus esimene "Spordi kalender". Peeti esimesed esivõistlused kergejõustikus. Ilmus eesti keeles Lauri Pihkala "Poiste spordiõpetus" 1918 24. veebruaril kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Asutati Kalevlaste Maleva 1919 30. novembril korraldati Eesti Spordikongress, kus otsustati ellu kutsuda Eesti Spordi Liit ja Eesti Olümpia Komitee ning võtta osa Antverpeni olümpiamängudest 1920. aastal. Tondi kasarmutes alustati sõjaväe spordikursustega, mis said aluseks sportlikule väljaõppele Eestis. 1920 20. jaanuaril peeti Eesti Spordi Liidu asutamiskoosolek. Eesti Spordi Liidu esimeheks valiti Ado Anderkop. Ilmumist alustas "Eesti Spordileht". Eesti osales esimest korda iseseisva võistkonnaga olümpiamängudel
spordiehitiste rajamine: 1962 - "Kalevi" spordihall 1965 "Kalevi" siseujula 1969 "Kalevi" velodroom 1973 "Tööjõureservide" spordihoone 1974 Männiku laskebaas. traditsiooniliste võistluste teke: Alates 1958.a. hakati korraldama regionaalseid spordimänge + toimusid Tallinna I spordimängud. 1960.a. toimus I Tartu Maraton Eesti Spordimuuseum asutati Tartus 1963. aastal; 1967. aastast alates on riikliku staatusega. 1989.a. detsembris toimus II Eesti Spordikongress otsustati taastada ESK. Samal aastal asutati Eesti Spordiajaloo Selts. o Sport taasiseseisvunud Eesti Vabariigis: 1998.a. võttis riigikogu vastu spordiseaduse. Eesti Spordikongressid III Eesti Spordi Kongress - 1994.aastal Tallinnas IV Eesti Spordi Kongress - 1998.aastal Viljandis V Eesti Spordi Kongress - 2002.aastal Tartus VI Eesti Spordi Kongress - 2006.aastal Pärnus VII Eesti Spordi Kongress - 2010.aastal Tallinnas VIII Eesti Spordi Kongress - 2014.aastal Paides
annaabi.ee 
