Lisa 12 „Laenukohustused“ - 17 Lisa 13 „Saadud toetused“ - Lisa 14 „Tulud kaupade müügist ja teenuste osutamisest“ Lisa 15 „Muud tulud“ Lisa 16 „Antud toetused“ – sotsiaaltoetused, toetused tegevuskuludeks, toetused põhivara soetuseks, mittesihtotstarbelised toetused (nt. Linna spordiklubid spordiüritusteks, seltsitegevuseks toetused, volikogu haridus ja spordikomisjoni eraldatud toetused) ja liikmemaksud. Lisa 17 „Tööjõukulud“ – siin on sellised kirjed nagu palgakulu, sotsiaalmaksud, töötuskindlustusmaksed, töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale. Antud tulemusi võimalik vaadata ka tulemiaruandes. Tööjõukulud on kajastatud ka tegevusalade lõikes. Lisa 18 „Majandamiskulud“ Lisa 19 „Muud tegevuskulud“ – Antud lisas avatakse muude tegevuskulud majandusliku sisu järgi. Lisa 20 „Eraldised ja tingimuslikud kohustused“
aastal edasi Johansonile. · Eesti autonduse esimesed statistilised andmed pärinevad aastast 1922 ja ütlevad, et siis oli arvel 473 autot (sõidu- ja veoautod) ning 172 mootorratast. Eesti autonduse arengu tegi jälgitavaks ja selle eest kandis hoolt 1924. aastal loodud Eesti Autoklubi. Klubi loomise käigus registreeritud 57 liiget nimetati kõiki autosportlasteks, sest nii nimetati toona ka kõiki automatkajaid. Klubi president oli Jaan Zimmerman, abiesimees Hans Vinnal, spordikomisjoni esimees Julius Johanson. Esimene võistlus (sprint) organiseeriti aastal 1925. 1926 korraldati võidusõit Tallinna Hipodroomil ja 205 km pikkune võistlus Tallinna ja Rakvere vahel. 1926. aasta statistika andmetel oli Eestis 842 sõiduautot, 370 veoautot ja 318 mootorratast. Enamus autosid olid USA päritolu. Rahvusvaheline statistika ütleb, et 1926. aastal toodeti Ameerikas lausa 4,5 miljonit autot (millest 0,5 miljonit eksporditi)
staadioni jaoks sobiliku maatüki leidmisel, ent see polnud sugugi lihtne./.../ Lõpuks otsustati Rakvere staadion rajada suisa sohu, kus ta praegugi asub umbes 300 meetrit Vabadusplatsist lääne pool, teisel pool rajatavat Poska puiesteed asuvale endisele kiriku heinamaale./../ Heinamaa anti kasutamiseks 6. novembril 1928 moodustatud Rakvere linna spordikomisjonile, kus osalesid Kalev, spordiklubi ja kohalik kaitseliit. Spordikomisjoni etteotsa valiti Kalevi esimees Sirotkin. /.../ 1930. aasta kevadel valmisid ka jooksurajad ja hüppe- ning heitepaigad. Nii võidigi Virumaa staadion ristipäeval, 29. mail 1930 pidulikult esimeste võistlustega avada. Staadion ei kukkunud välja kõige suurejoonelisem, ent rahuldas siiski nii Rakvere kui ka Virumaa vajadusi.22 Kunagise Abi-tiigi uisuplatsi asemel on praegu parkimisplats, kus veekogu läänekallast meenutab vaid üksik vana mitmeharuline remmelgas
annaabi.ee 
