16, kuid siiski piisav arv, et igasse päeva mahuks palju erinevaid treeninguid. Treeningsaalidest on enim saale jällegi Arctic Sport Clubil, kuid kuigi Fittest klubil on kõigest 3 saali ja mis on tunudvamalt väiksemad kui teiste spordiklubide saalid, vahetavad siiski paljud konkureerivate spordiklubide liikmed just Fittesti vastu. Võibolla peitubki edu väikestes ruumides, koduses ja meeldivas õhkkonnas, sõbralikus personalis. Lisateenustest on kõigil spordiklubidel ühine personaaltreening, milleta üks spordiklubi muidugi hakkama ei saakski, kuid lisaks on veel Fittest klubis olemas ka kosmeetik ja füsioterapeut, mida kahjuks pole aga Arctic Sport Clubis, kus on jällegi solaarium, kardiotuba ja Shiatsu massaaz. Kuna mõlemad konkureerivad spordiklubid on suuremad, kui analüüsitav Fittest Tartu spordiklubi, siis kindlasti ei oleks loogiline soovitada juhtidele näiteks ehitada klubisse
118 SPORDI ÜLDAINED I TASE SPORDIORGANISATSIOONI MIKRO- JA MAKROKESKKOND NB! Sporditurunduse keskkond jaguneb makro- ja mikrokeskkonnaks. Makrokesk- konna all mõistetakse neid tegureid, mis mõjutavad spordiorganisatsiooni tege- vust kaudsemalt. Näiteks kuuluvad siia alla üldised demograafilised, geograafili- sed, majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid. On selge, et kui üldine majanduskesk- kond on hea, on ka spordiklubidel lihtsam ennast müüa ja selle kaudu sponsoreid ja koostööpartnereid leida. Mikrokeskkonna all mõistetakse aga neid tegureid, mis on vahetumalt seotud turundustegevuse edukusega. Siia alla kuuluvad tar- bijad (spordiklubi liikmed ja kliendid), konkurendid, aga ka kõik huvigrupid, kes on vahetumalt spordiklubi tegevusega seotud (fännid, lapsevanemad jne). Spordi- organisatsiooni mikrokeskkonda on enda tegevusega alati lihtsam mõjutada kui makrokeskkonda
annaabi.ee 
