spordialakesksele juhtimisele ning otsustati taastada Eesti Spordi Keskliit (ESK). 1990 ENSV Riiklik Kehakultuuri ja Spordikomitee reorganiseeriti ENSV Riiklikuks Spordiametiks (hiljem Eesti Spordiamet), peadirektoriks kinnitati Mati Mark. Taastati ESK tegevus, juhatuse esimeheks valiti Tiit Nuudi, peasekretäriks Toomas Tõnise. Vabariigi valitsus kinnitas ESK põhikirja. Spordiühingud "Kalev" ja "Jõud" eraldusid sundliitmise järel taas kaheks iseseisvaks ühinguks. Tallinna Spordiinternaatkool ja ENSV Laste ja Noorte Spordikool liideti ja nende baasil loodi Eesti Spordigümnaasium. 20. ESKL ja EOK esimesed ja praegused juhid/presidendid ESKL esimene esimees Gustav Laanekõrb; 1997 valiti esimeheks Andres Lipstok EOK esimene esimees Friedrich Akel; praegu president Mart Siimann 2001 Koos korraldatud üldkoosolekul otsustati EOK ja ESK ühinemine. Ühendorganisatsiooni nimeks jääb Eesti Olümpiakomitee. 21. tähtsamad sündmused Eesti spordis enne II MS
1963 Tartus asutati ühiskondlik Eesti Spordimuuseum 1964 Kiiruisutaja Ants Antson võitis esimese eestlasena Taliolümpiamängudelt kuldmedali. Eesti NSV Spordiühingute ja -organisatsioonide Liidu esimeheks valiti Heino Sisask. Hakati omistama Eesti NSV teenelise sporditegelase aunimetust 1965 Avati "Kalevi" siseujula Tallinnas Esimeste eestlastena said rahvusvahelise klassi meistersportlasteks (suurmeister) Ants Antson, Toomas Leius, Jaak Lipso, Mart Paama ja Jüri Talu 1966 Asutati Tallinna Spordiinternaatkool. Hakati omistama Eesti NSV teenelise treeneri aunimetust. Asutati Vabariigi Spordiveteranide Koondis 1967 Eesti Spordimuuseumile anti riikliku muuseumi staatus. Tartu Pedagoogilise Kooli Pärnu filiaalis hakati ette valmistama kehalise kasvatuse õpetajaid. Tõstja Jaan Talts valiti NSVL-i parimaks sportlaseks. Esimesena Eestis sai bituumenkummikatte Kutsekool nr.17 staadion Tartus 1968 Eesti NSV Spordiühingute ja -organisatsioonide Liit reorganiseeritakse taas ENSV
Erkil ei olnud töö tegemise vastu mitte midagi ja see näitas et temast võib saada asja. 15. Aastasena oli Erki üsna nõrguke ja pikkust 160cm ringis. õpingute aastatel tallinnas oli tema treener Rein Sokk, kellele imponeeris Erki tohutu kirg ,tahe teha kõike andunult, mitte jääda suurematest ja tugevamatest maha. Erki Noole trumbid olid olid väga hea tervis,suur töötahe,kannatamisvõime ja võitleja hing. (Erki Nool,autogramm) 1.2 Iseseisvusaeg Tagantjärele mõistab Erki et spordiinternaatkool oli parim koht, kuhu tema sugune sattuda võis. Koolis valitses valitses vaba,innustav õhkkond,ning seltsimehelikkus vaim. Tsikist jäid Erkile parmimad mälestused.1989.aastal peale kooli sai Erki elama Piritale hotelli Sport,kuhuoli paigutatud mitmeid sportlasi. Erki jagas tuba takistus jooksia Richard Jürgensooga. Omal käel elades oli toiduga kord nii ja kord naa. Mõnda aega sai Erki kalevist talonge. Ajuti sai Erki ka võruspordikoolist toetust, tasus ära ka Soomes võistlemas
annaabi.ee 
