oktoobril 1924 Järvamaal Väätsa vallas vallakirjutaja pojana. 1943 kevadel astus ta vabatahtlikult Eesti Leegioni, millega ta käis väljaõppel Poolas Debica õppelaagris ning sai nooremseersandi auastme. 1943. aasta oktoobris puhkusel olles põgenes ta Soome, kus astus vabatahtlikult armeesse, käis ka väljaõppel Jalkalas. Eestisse tagasi tulles saadeti ta Narva rindele diviisi ,, Nordland," kus ta määrati kompaniiülema kohusetäitjaks. 1944 sügisest töötas raudteel ja Järvamaal spordiinstruktorina. 1947. aastal sai ta Järvamaa rühma juhiks. Arreteerimisel laskis maha Järvamaa NKVD ülema kapten Sidorovi ja haavas leitnant Verhodanovit. Pärast 9-kuulist piinamist ja ülekuulamist karistati teda 25-aastase sunnitööga ja 5-aastase asumisega. Ta oli Kasahstani sunnitöölaagrites ja võttis osa 1954 osa Steplagi ülestõusust. Vabanes 1961, kodumaale pääses 1974. Ta suri 10. detsemberil 1996 ja on maetud Tartusse. Kolmas tee oli käidud kibeda lõpuni
käis ka naisvõistlejate kohta. Kui kohtumise alguseks ei ole need nõuded täidetud, annab kohtunik korrastamiseks aega ühe minuti. Pärast selle aja möödumist saab maadleja hoiatuse ja talle arvestatakse loobumiskaotus. KARL VEIMANN Karl Veimann (21. märts 1888 Valgamaa 1970 Berliin) oli eesti maadleja, kahekordne elukutseliste maailmameister. Enne Esimest Maailmasõda võitis Veimann korduvalt amatööride võistlusi. Elukutselisena asus ta elama Berliini, kus töötas spordiinstruktorina. Suur osa elukutselisi sportlasi elas Saksamaal, mida maailmasõja põhjustajana ei lastud olümpiamängudele. Ta võistles ka mujal Euroopas ning LõunaAmeerikas, sealhulgas koos Jaan Jaagoga. Ta maadles sageli Veinura nime all ja esines mongolina. 1924 tuli Karl Veimann elukutseliste maailmameistriks keskkaalus (kuni 85 k g), järgmisel aastal kaitses tiitlit.
annaabi.ee 
