Matke saab korraldada noorsootöö raames näiteks noortekeskustes projektina või laagrites. Hästi planeeritub matk toob lastele ning noortele palju rõõmu. Matkad annavad lapsele kogemusi oma jõu hindamisel, arendavad tema silmaringi, õpetavad suhtumist juhendaja ning oma kaaslastega ja õpetavad arvestama nooremate ning nõrgemate lastega. (Talvoja, Põder, Kurve 2000) Mõne matka saab korraldada väga väikese ettevalmistusega, mõni matk on suunatud teatud huvi- või spordiharrastusega grupile, kui iga matk peab pakkuma rõõmu nii lastele kui ka korraldajatele. (Talvoja, Põder, Veebel, Bachfeldt, Luik, Kurve 2005) Meeles tuleb pidada, et matk ei ole lihtsalt sõpraga lobisedes jalutamine, vaid kindlal marsuudil, etteantud tempos ja organiseeritud puhkepausidega teatud teekonna läbimine, mille jooksul saab hulgaliselt teadmisi läbitud paikade kohta. Matk peab olema lõbus, turvaline, teel peab toimuma seiklusi, mis pakuvad vaheldust argipäevaellu. (Talvoja et al. 2005)
mängujuhi käitumisest, kuid kõige olulisem on siiski mängust rõõmu tunda. Head mängimist! 158 MATKAD JA NENDE PLANEERIMINE Hästi planeeritud matk toob lastele palju rõõmu. Matkad arendavad lapse silmaringi, annavad kogemusi oma jõu hindamisel, õpetavad suhtlemist kaaslaste ja kasvatajatega ning õpetavad arvestama nooremate ja nõrgemate lastega. Mõne matka saab läbi viia väga väikese ettevalmistusega, mõni matk on suunatud teatud huvi- või spordiharrastusega grupile, kuid iga matk peab pakkuma rõõmu nii lastele kui ka korraldajatele. Laagrivahetuse plaani koostamisel tuleb kohe planeerida ka matkade toimumise aeg. 1012-päevase vahetuse puhul võiks lühem matk (poolepäevane) toimuda esimesel nädalal ja teine (kogupäevane) matk teisel nädalal. Lühemal matkal õpivad kasvatajad lapsi ja lapsed üksteist tundma ning arvestama üksteisega. Laste võimeid, iseloomu jms juba tundes saab pikemal matkal vältida võimalikke konfliktsituatsioone