lahendusi ruumide juurdekasvul kohvikule pakkuda ei suuda, siis tuleb luua plaan, mida saaks edaspidiselt kliendi hoidmiseks ja meelitamiseks ette võtta, eelkõige konkurentsis püsimise eesmärgil. Kohviku tegevus/müük toimub spordihoones tagasihoidlikul müügipinnal, millest on tingitud piiratud võimalustega müük ja seega piiratud võimalustega kliendile teenusepakkumine k.a suuremate ürituste korraldamisel nagu seminaride-, peo- ja peielaudade ja spordigruppide toitlustmine. Ka igapäeva kliendi teenindamisel, kus ette tuleb erandlikke olukordi kliendirohkuse tõttu. Eriti on probleemi kitsaskohta tunda spordiklubide mängude ajal, kus sportlaste vajadus toitlustamisele on ülevoolavalt rahvarohke ja nõutud. Piiratud on ka kiire teenindus, vähese püsipersonali olemasolu tõttu, millest pikeneb toidu kättesaamise aeg teenusele. Ka tekitavad ebamugavust igapäevasest tavarütmist üleminek grupilisele rahvamassi
sisemise struktuuriga ja positsiooniga ühiskonnas (väline struktuur). Spordisotsioloogia alla kuuluvad mikrosotsioloogilised küsimused (grupi käitumine), aga ka makrosotsioloogilised probleemid (spordisüsteemi organisatsiooniline struktuur). Heinemann (1990) eraldab spordisotsioloogias 3 valdkonda: 1. spordi ja spordiga tegelemise eeltingimused tegevuse teooriast lähtuvalt; 2. spordi ja spordigruppide sotsiaalne struktuur; 3. spordi ja ühiskonna vahelised seosed. 3 Heinilä (1974): spordisotsioloogia käsitleb indiviidi käitumist ühiskonnas, erinevaid kehakultuuri alasüsteeme ja nende dimensioone ühiskonna ja tema osade seostes. Lüschen (1968): spordisotsioloogia on valdkond, mis käsitleb teoorias ja uuringutes mängu, sihipärast ja hinnatavat tegevust, mida sooritatakse interaktsioonis.