olümpiavõitja. Joakim Puhk sai ROK-i liikmeks. Ilmus A. Antsoni kirjutatud "Berliini olümpiamängud" - esimene olümpiaraamat Eestis. Rakendati tööle ESK-i erialaõpetajad ja maakonnainstruktorid. ESK-i juurde asutati Noorte Spordiliit. ESK hakkas saama toetust riigieelarvest 1937 Tartus Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituudis alustas õpinguid teine lend. MM-võistlustel laskmises võitis Eesti vabapüssimatshis igavesti rändava Argentiina karika. Ilmus "Spordibiograafiline Leksikon". Kutsuti ellu sihtasutus "Kehakultuurihoone" 1938 Eestis peeti EM-võistlused jääpurjetamises ja kreeka-rooma maadluses. Korraldati Eesti Talipäevad. Kadrioru staadion sai betoontribüünid 1939 Peeti II Eesti Mängud. MM-võistlustel laskmises võitis Eesti teist korda Argentiina karika ja tõusis parimaks laskurmaaks maailmas. Ilmumist alustas "Spordi suurraamat" 1940 Eesti Spordi Keskliit ühendas ligi 350 spordiliitu, klubi, seltsi ja osakonda. Eestimaal
parimaks sportlaseks Aleksander Klumberg-Kolmpere. Eesti osalemine olümpiamängudel: 1920. Antverpeni OM. 1928. taliom. 20 iseseisvusaasta jooksul võideti olümpiamängudelt 6 kuld-, 6hõbe- ja 9pronksmedalit. Eesti Mängud: 1934.a. toimusid I Eesti Mängud, kus esines 5000 võimlejat ja 600 sportlast 1935.a. peeti I Eesti Talimängud. 1939.a. peeti II Eesti Mängud spordikirjanduse väljaandmine: 1920.a. "Eesti Spordileht" 1927.a. "Kehakultuuri Aastaraamat" 1937.a. "Spordibiograafiline Leksikon". Argentina Karikas laskespordi auhind, mida antakse välja alates 1903.a. 1937. ja 1939. a. võitis Eesti laskurite meeskond. o Sport Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis: spordiorganisatsioonide reorganiseerimine: 1940.-1941. aastatel hakati asutama töötajate kehakultuurikollektiive, tegutsema hakkasid üleliiduliste spordiühingute allorganisatsioonid ("Dünamo", "Spartak"). 1944.a. alustas tegevust VSÜ "Kalev" 1948.a
annaabi.ee 
