nemad norralastele konkurentsi pakkuda . 18 KM SUUSATAMINE 18 km rajal oli kõrguste vahe märksa väiksem . Ka siin esinesid norralased edukalt , neile kuulusid 1. , 2. , 4. ja 5. koht . Kolmandal kohal oli hiilanud soomlane Tapani Niku . SUUSAHÜPPED Suusavõitlused kui talimängud lõppesid suusahüpetega . Haug võitis selles juba kolmanda kuldmedali , talle järgnesid kolm norralast ning eespool oli ka USA spordiau kaitsev Norrast pärit Andres Haugen . Esimesed taliolümpiamängud äratasid spordimaailmas suurt huvi . Enam ei olnud kellelgi kahtlust talimängude regulaarse korraldamise vajalikkuses .1926. aastal kinnintati Chamonix's taliolümpiamängude nimetus . EUROOPA JUUNIORITE ESIMSED MEISTRIVÕISTLUSED Sveitsi piiri lähedal asuvas Prantsusmaa talikuurordis Morezles-Rousse'is peeti 2. 4. veebruarini 1968. aasta Euroopa juuniorite esimesed
paar korda nädalas. Nagu ikka tehti alguses ka vigu raskuste protsentuaalne suhe kehakaaluga oli liiga suur. Aga ülesanne selle jõutreeningu rakendamine täitis. Kui Valter poleks alustanud lihaste intensiivset arendamist kangiga, poleks järgnenud ka oodatud edasiminekut. Neljateistaastaselt tegi Valter viimast korda kaasa TV olümpiastartide mitmevõistluses ja võitis ka sel korral. Teist korda kaitses üleliidulisel areenil Eesti spordiau VTK mitmevõistluses. Esimest korda võitis samal hooajal Nõukogude Liidu noortemeistri tiitli kaheksavõistluses. Ja ka esimest korda käis käärikus, kus vaatles kümnevõistlejaid ja võttis ise ka osa nende treeningutest. Hoolikas fikseeritud ettevalmistus: treeningpäeviku pidamine. Valter Külvet hakkas treeningpäevikut pidama 1978. aasta novembri kuusest. Raudkindel oli see, et igat trenni alustati kahekilomeetrise krossijooksuga
aastal Tallinn-Moskva teatejooksuvõistkonnas kiiremaid naisjooksjaid, Eesti meistrivõistlustel võitis ta kokku neli pronksmedalit. Emmi Junolainen võitis 1955. aastal Eesti esivõistluste pronksi 400 meetri jooksus ning kuulus samal aastal ka Eestit krossijooksu võistkonda. Laine Erik-Kallas alustas oma sportlasteed 14-aastaselt Türi rajooni meistritiitli ja 100 m jooksu rekordiga 13,2, tehnikumis juhendas teda Hans Lööper. Kahel korral kaitses Laine Erik NSV Liidu spordiau olümpiamängudel 1964. aastal Tokyos ta tuli naiste 800 meetri jooksus kuuendaks, neli aastat hiljem Mexicos jäi tema laeks poolfinaal. Lisaks edukale esinemisele olümpial võitis ta esikohad ka 1965. aasta universiaadil ja 1967. aasta Euroopa karikavõistlustel ning tuli kolmekordseks NSV Liidu meistriks. Ta on ainus Eesti naiskergejõustiklane, kes on jõudnud NSV Liidu rekordini 2.03,6 800 meetri jooksus 1967. Aasta varem kuulus ta Londonis maailmarekordi püstitanud NSV Liidu
annaabi.ee 
