paljude teiste seast. Ega joomine üksi kellestki luuletajat tee. Contra ei joo enam. Kohvi ka mitte. Ütleb, et kohv on mõttetu.Ka esimese sigareti tegi esimese luuletusega ühel ajal. Suitsu pole ta enam teinud juba 40 kuud."Ei usu, et ilma puskarita poleks ma luuletama hakanud. Aga kes teab," jääb ta pisut mõttesse."Võib ju lõpmatult spekuleerida, kuidas oleks võinud kõik teisiti olla."Margus Konnula tahtis hoopis spordiajakirjanikuks saada. Kuigi keskkoolist läks ülikooli proovima mitte ajakirjandust, vaid eesti keelt ja kirjandust. Aga ülikooli sisse ei saanud. Contra ei tea, kust need mõtted tulevad. Seda on talt palju küsitud, aga nii nagu ta ei mäleta oma vastuseid sellele küsimusele, nii ei tea ta ka oma inspiratsiooni lätet. «Tõenäoliselt see lihtsalt pannakse mu sisse,» mõtiskleb ta, endal silmad vilkalt üle prillide paremale ja siis vasakule silkamas.
maailm on mulle võõras," kirjutab Paul rindepuhkuse ajal. Peaaegu kergendatult läheb ta tagasi rindele sõprade juurde, kes teda mõistavad. Nad kõik surevad, Paul üks kuu enne sõja lõppu: "Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult ühe lausega: läänerindel muutuseta." Saksa kirjanik. Nimes Maria kajastab ema nime. Kirglik liblikatekoguja. Unistuseks glamuur, see täitus. Õpetaja. Hakkab spordiajakirjanikuks. Klaverimäng oli alguses kireks. Põgeneb Sveitsi, kuna kaotas kodakontsuse tänu suurele raamatute põletamisele. Teine elupaik oli Ameerika (Holliwood). Svieitsi tagasi minnes ta sureb. Töötas paljudes ametites (juhutööd). Kirjutas kadunud põlvkonnasdt noorus ja minevik võti ära, tulevikule kriips peal. Suur osa ei saanud aru, mille nimel sõdivad. Tavalisest sõdurist ei hoolita. Põhiliselt kirjutab romaane.