Riho ei olnud tuntud, nagu ka ta tootemark, kapitali oli palju vaja et alustada ja endale reklaami teha. aga seda tal oli · Tekst ,,Riho otsustas investeerida nii kaasaaegsesse tipptehnoloogiasse kui tööjõudu ja tänu tugevale ülepakkumisele õnnestus tal osta katuseta tehasehoone". Tagajärg? Firma alustamine ja algkapital nõudis teksti järgi üle poole Riho varandusest. Riho tahtis raha pesta mitte kaotada. · Teksti järgi maksis ta spordiajakirjanikele palgaturutasemest 3-5x rohkem. Tagajärg? Mõttetu kapitali raiskamine, maksukulud väga suured. Inimesed oleks tulnud ilmselt ka 2x rohkema palgaga üle, aga see 3-5x rohkem maksta on halb juhtimisotsus. · Ajaleht ilmus 6x nädalas ja maksis 5 krooni. Tagajärg? Kuus korda on liiga tihti spordi jaoks, kuna ei ole piisavalt fanaatikuid ja kui paber on värvitrükkis ja kõik on nii kõrgetehnoloogiline
Probleemi lahendamine Pankrotistumist oleks saanud ära hoida, kui Riho oleks põhjalikumalt läbi mõelnud oma investeeringud. Antud juhul investeeris Riho spordipäevalehte liigselt- pannes mängu pool oma varandusest. Rõhk oli asetatud kvaliteedile, mis nõudis suuremaid väljaminekuid, kuid lehte müüdi liiga madala hinnaga. Kui oleks ettevõtte stardikulutused (odavam tehasehoone) olnud madalamad, oleks olnud suurem võimalus turul püsimiseks. Samuti maksti spordiajakirjanikele kolm kuni viis korda rohkem palgaturutasemest, olekspiisanud ka summast, mis oleks oletanud eelmist palka poole võrra. Üks olulisem samm, kuidas ennetada pankrotistumist, oleks olnud läbi viia põhjalikke turuuuringuid ja analüüse. Uurides välja, mida eelistavad potentsiaalsed kliendid, mida loeksid kliendid meeleldi, kas värvitrükk on oluline, ning kuidas oleks kõige efektiivsem viis informeerida tootest tulevasi klient, kuna miljonikroonine reklaamikampaania ei andnud oodatud