eelringis 0:1 USA-le. Reis Prantsusmaale oli ainulaadne, sest 1920. ja 1930. aastatel olid Eesti valdavateks mängupartneriteks lähinaabrid. Aastail 1920–1940 pidas koondis 107 ametlikku kohtumist, neist 32 Läti, 27 Leedu, 21 Soome ja 12 Rootsiga. Kokku oli eestlastel sel perioodil 13 eri vastast, kaugeimad mängupaigad olid peale Pariisi veel Oslo, Stettin ja Varssavi. Eesti koondise hooaeg kestis reeglina mai lõpust septembrini. Kõigis kolmes Balti riigis kujunes spordiaasta suursündmuseks 1928. aastal esimest korda peetud Balti turniir. Nõukogude Liidu okupatsioonini toimus võistlus üheksa korda, neist neli võitis Läti, kolm Eesti ja kaks Leedu. Korraldusõigus vaheldus kolme riigi vahel. Eestile kujunes eriti meeldejäävaks kümnenditeks viimaseks jäänud koduse turniiri võit 1938. aastal, kui otsustavaks kohtumiseks väljakuperemeeste ja Läti vahel kogunes Kadrioru staadionile 12000 pealtvaatajat, neist 2000 lätlased. Peale Balti turniiri toimus 1934
suurvoistlustel. Matti Jogi oli uks paremaid liikuva margi laskureid ja kuulus kolmel korral maailmameistri tiitli voitnud NSV Liidu koondisse. Liivi Erm voitis kaks hobemedalit 1976. aasta Euroopa meistrivoistlustel ning valiti spordiaasta parimaks naissportlaseks Eestis. Inna Rose voitis 1982. aastal Caracases toimunud MM-voist- lustel kaks kuldmedalit ning uhe hobe- ja uhe pronksmedali ning on voitnud veel arvukalt medaleid mitmesu- gustel suurvoistlustel. Inna Rose valiti 1981. ja 1982. aastal Eesti parimaks naissportlaseks. Noukogude voimul oli vaja sporti oma ideoloogia reklaamiks ning spordi arendamiseks anti ka vahendeid
annaabi.ee 
