lõhnavõimendajana ja millest valmistatakse pesuvahendeid - põhjustavad seenhaigusi - põhjustavad toiduainete riknemist Seente jaotus. * ikkeseened * kottseened * kandseened * viburseened Ikkeseened. * põhiliselt hallitusseened * toitumiselt saprotroofid * leidub toiduainetelt, puu- ja juurviljadelt * mükoriisa koosseisu kuulub ka biotroofe * paljunevad sporangiumite abil (mittesuguliselt) * siia kuuluvad ka seened, millel puuduad rakuvaheseinad. Näited: * musttäpphallik rakuvaheseinteta, paljude tuumadega * sõnnikuhallik vajab elutsükli läbimiseks veise seedekulgla läbimist; eosed satuvad maapinnale sõnnikuga. - hästi tugevalt arenenud fototropism (kasvavad valguse poole kaldu) - eosla all olev viimane rakk puhetub ja viskab lõhkedes eosla eostega eemale Kottseened.
Nad on tavaliselt diploidsed. Seentest kuuluva stramenofiilide hulka munasseened. Munasseeni on umbes sama palju kui limaseeni (alla tuhande liigi). Munasseentele on iseloomulik hulktuumne seeneniit, diploidne. Sugutu paljunemisega, rakusisese tekkega zoospoorid (?), mis on kaheviburiline. Lülieoseid esineb harva, kui nad esinevad, siis on nad enamasti zoosporangumid (?), mis on muutunud väga väikesteks. Munasseente eosed vajavad idanemiseks niiskust, vett. Suguline protsess seisneb sporangiumite (?) ühinemisega. Munasseente hulka kuuluvad vesihallikulaadsete selts, nad on veeorganismide parasiidid, nagu vähikatk. Samuti kuuluvad nende alla sääsevesihallik. Teine munasseente selts on ebajahukastelaadsed, sinna kuuluvad näiteks ka kartulilehemädanik. Stramenofiilide hulka kuuluvad veel vähelimasseened ja esiviburseened. Seeneriiki (kitsas mõistes) kuuluvad n.-ö tõelised seened. Hk Viburseened (tagaviburseened) - 1000 liiki. Risomütseeliga, mütseeliga
plasmoodium -- teine troofiline staadium, mis toitub ja kasvab aina suuremaks, aga ikka ainult üks rakk. Tekib hiiglaslik limane võrgustik, kuni mitu meetrit läbimõõdus, mitukümmend kilo massilt ja 10100 miljonit tuuma. See võrgustik liigub: maksimaalne liikumiskiirus on kuni 1 mm/sek, samas kui üksiku amööbi liikumiskiirus on ca 10 m/sek. Plasmoodium on kemotaktiline (otsib süüa) ja negatiivselt fototaktiline (väldib päikesevalgust). Sporangiumite moodustumise ja spooride levitamise staadiumis on plasmoodium positiivselt fototaktiline -- liigub valguse poole, kõdu vahelt välja, kus on kuivem ja spoore tuulega parem levitada. SEENED · ... lähemalt suguluses loomade kui taimedega; · ... kitiinist rakukestaga; kestades on avad, mille kaudu rakutuumad saavad rakkude vahel liikuda; · ... ca ½ liikidest läbiuurimata tänapäeval; · ... sageli sümbiontsed; · ..
annaabi.ee 
