Tähtis on ka keskkonna happelisus, mis mõjutab bakterite paljunemist. Ja viimaseks, osad bakterid vajavad paljunemiseks õhuhapnikku, osad mitte. Bakteritel ei saa eristada isas- ja emassugu. Nad ei paljune suguliselt. Bakteri spoor on eriline mitme paksu kestaga kaetud rakk, milles veesisaldus on vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Spoorid taluvad edukalt äärmuslikke keskkonnatingimusi. Tänu spooridele saavad bakterid ka ühest elupaigast teine levida. Spooride moodustamine pole bakterite paljunemisviis. Aeroobsed bakterid on bakterid, mis elavad hapnikuga keskkonnas ja kasutavad hapnikku toitainete lagundamisel. Neid on õhus, mullapinnal, esemetel ja organismidel. Anaeroobsed bakterid on bakterid, mis elavad hapnikuvabas keskkonnas ja kellele mõju hapnik hukkavalt. Neid leidub veekogude mudas, mulla süvakihtides ja loomade soolestikus. Mõisted:
Kindlustab raku stabiilse sisekeskkonna. On stabiilse temperatuuriga, mis on vajalik ainevahetusreaktsiooni kulgemiseks. Kaitseb rakustruktuure lokaalse ülekuumenemise eest. Seda tänu heale soojusjuhtivusele (nt mitokondril toimuvad eksotermilised reaktsioonid ja see vähendab seda. Määrab ära raku ainevahetuse intensiivsuse. Normaalselt 60-75%. Vaba vee sisaldus oluline vähenemine 10-15% on iseloomulik spooridele ja eostele, nende ainevahetus on allasurutud. Funktsioonid organismi tasandil: Kaitseb ülekuumenemise eest. Iga pinna, millelt aurumine toimub, temperatuur langeb. Nt taimedel transpiratsioon (aurumine läbi õhulõhede), loomadel higistamine (lehm ninapeegliga, siga kärsaga, kass ja koer käpaaluse päkaga). Vee sisaldus määrab ära üldise ainevahetuse intensiivsuse. 2 põhjust: 1. Reaktsioon keskkonna veega; 2
H2O kindlustab turgori ja seda tänu vee liikumisele rakku osmoosi teel. Kindlustab raku stabiilse sisekeskkonna. On stabiilse temperatuuriga, mis on vajalik ainevahetusreaktsiooni kulgemiseks. Kaitseb rakustruktuure lokaalse ülekuumenemise eest. Seda tänu heale soojusjuhtivusele (nt mitokondril toimuvad eksotermilised reaktsioonid ja see vähendab seda. Määrab ära raku ainevahetuse intensiivsuse. Normaalselt 60-75%. Vaba vee sisaldus oluline vähenemine 10-15% on iseloomulik spooridele ja eostele, nende ainevahetus on allasurutud. Funktsioonid organismi tasandil: Kaitseb ülekuumenemise eest. Iga pinna, millelt aurumine toimub, temperatuur langeb. Nt taimedel transpiratsioon (aurumine läbi õhulõhede), loomadel higistamine (lehm ninapeegliga, siga kärsaga, kass ja koer käpaaluse päkaga). Vee sisaldus määrab ära üldise ainevahetuse intensiivsuse. 2 põhjust: 1. Reaktsioon keskkonna veega; 2. Vesi, kui ringeelundkonna stabiliseerimise faktor
· Kindlustab raku stabiilse sisekeskkonna. On stabiilse temperatuuriga, mis on vajalik ainevahetusreaktsiooni kulgemiseks. · Kaitseb rakustruktuure lokaalse ülekuumenemise eest. Seda tänu heale soojusjuhtivusele (nt mitokondril toimuvad eksotermilised reaktsioonid ja see vähendab seda. · Määrab ära raku ainevahetuse intensiivsuse. Normaalselt 60-75%. Vaba vee sisaldus oluline vähenemine 10-15% on iseloomulik spooridele ja eostele, nende ainevahetus on allasurutud. Funktsioonid organismi tasandil: · Kaitseb ülekuumenemise eest. Iga pinna, millelt aurumine toimub, temperatuur langeb. Nt taimedel transpiratsioon (aurumine läbi õhulõhede), loomadel higistamine (lehm ninapeegliga, siga kärsaga, kass ja koer käpaaluse päkaga). · Vee sisaldus määrab ära üldise ainevahetuse intensiivsuse. 2 põhjust: 1. Reaktsioon keskkonna veega; 2
Fosfoglütseraat konverteeritakse ATP-ks. Varuvalgud hüdrolüüsuvad, andes materjali rakuvalkude ja kesta peptidoglükaani sünteesiks. DNA süntees algab 1-2 tunni möödudes spoori idanemise algusest. Spoori lagunenud kestast väljub kasvutoruke, millest moodustub vegetatiivne rakk. Endospooride säilimine: Spooride säilumist võib ilmselt mõjutada kosmiline kiirgus, mis põhjustab DNA kaheahelalisi katkeid. Kui kiirgus on mõjunud spooridele pikka ega, siis on spoori DNA nii kahjustunud (lagunenud), et spoor enam ei idane. Kui aga spoorid paiknevad kiirguse eest kaitstult (setetes jne), siis võivad nad vist väga kaua säiluda. Näiteid: 1. 1981. a. idandadti Clostridium aceticumi spoord, mis olid hoiule pandud 1947. a. Seega olid nad 34 aastat vanad. 2. Herbaariumi taimede külge jäävast mullast on isoleeritud idanemisvõimelisi batsillide spoore (B. subtilis, B. licheniformis)
8. Paks spoorikest koosneb peamiselt valgust, on ka sahhariide. 9. Korteks sisaldab hõredalt kokku õmmeldud peptidoglükaani, teihhuhappeid seal pole. 58. Kui kaua säiluvad endospoorid idanemisvõimelised ja millest säilumine sõltub? Võivad säiluda idanemisvõimelised väga kaua. Spooride säilumist võib mõjutada kosmiline kiirgus, mis põhjustab DNA kaheahelalisi katkeid. Kui kiirgus on mõjunud spooridele pikka aega, siis on spoori DNA nii kahjustunud (lagunenud), et spoor enam ei idane. Kui aga spoorid paiknevad kiirguse eest kaitstult (setetes jne), siis võivad nad vist väga kaua säiluda. Endospoor säilib idanemisvõimelisena peremeesraku lüüsimiseni. Nt New Mexico kõrbest 800 m sügavuselt endise ookeani alalt välja kaevatud soolakristallidest isoleeriti idanemisvõimelised bacilluse spoorid. Need soolasetted olid 250 milj. aastat vanad. 59
7. Paks spoorikest koosneb peamiselt valgust (on proliini ja tsüsteiinirikas). Kestas on ka sahhariide. Kui teha mutandid, mille endospooridel ei moodustu kesta, siis on nad väga tundlikud lüsosüümile ja ka peroksiididele. 8. Korteks sisaldab hõredalt kokku õmmeldud peptidoglükaani, teihhuhappeid seal pole. Spooride säilumist võib ilmselt mõjutada kosmiline kiirgus, mis põhjustab DNA kaheahelalisi katkeid. Kui kiirgus on mõjunud spooridele pikka ega, siis on spoori DNA nii kahjustunud (lagunenud), et spoor enam ei idane. Kui aga spoorid paiknevad kiirguse eest kaitstult (setetes jne), siis võivad nad vist väga kaua säiluda. Kas endospoore võiks pidada paljunemisvahendiks? Jah, kui rakus moodustub mitu endospoori. Endospoori teke ja idanemine. 1. DNA replikatsioon. Moodustub 2 kromosoomi, mis paiknevad raku keskosas pulkja moodustisena (aksiaalfilament). 2
mis on energeetiliseks varuaineks nende arvel sünteesitakse spoori idanedes ATPd. 50. Kui kaua säiluvad endospoorid idanemisvõimelised ja millest säilumine sõltub? Kas endospoore võiks pidada paljunemisvahendiks? Spooride säilumist võib ilmselt mõjutada kosmiline kiirgus, mis põhjustab DNA kaheahelalisi katkeid. Kui kiirgus on mõjunud spooridele pikka ega, siis on spoori DNA nii kahjustunud (lagunenud), et spoor enam ei idane. Kui aga spoorid paiknevad kiirguse eest kaitstult (setetes jne), siis võivad nad vist väga kaua säiluda. Jah, kui rakus moodustub mitu endospoori. 25-40 miljoni aasta vanused spoorid 51. Endospoori teke ja idanemine. Tea vähemalt kahte sporogeenset bakteriperekonda. 1. DNA replikatsioon. Moodustub 2 kromosoomi, mis paiknevad raku keskosas pulkja moodustisena
C. tetani. G+ pulgad prominentsete terminaalsete eostega (trummipulgad). Range anaeroob. Raske kliinilsest materjalist isoleerida. Epidemioloogia. C. perfringens. • Üleüldine, elab pinnases, vees, inimeste ja loomade seedetraktis. Enamikku infektsioonidest põhjustab tüüp A. Haigus järgneb ekso- või endogeensele nakatumisele. C. tetani • Üleüldine, spoorid enamikus pinnastest, võib koloniseerida inimese ja loomade sooltrakti. Ekspositsioon spooridele on sage, kuid haigus harv, v.a. arengumaades, kus vaktsiini ja meditsiiniabi kättesaadavus on kehv. Risk on suurem puuduliku vaktsiin-indutseeritud immuunsusega inimestel. Läbipõdemine ei anna immuunsust. Virulentsus. C. perfringens • Sisuliselt seisnebki virulentsus lugematute toksiinide produtseerimises. α: letaalne, fosfolipaas C, suurendab veresoone permeaablust, nekrotiseeriv. β: letaalne, nekrotiseeriv. ε: letaalne, permeaas. δ: hemolüsiin. ϊ: letaalne
annaabi.ee 
