pakkumist kõigule osalejatele juhtimise võimalustest, sellepärast mõningaid võimalusi kutsutakse individuaalseteks rollideks, mis on vastandid mängulistele rollidele. Lugedes emotsionaalset osa sellest protsessist Ingalls (1984) kinnitas „ vastastikune planeerimine on erinev, kui grupp on teadlik sellest, et see liigub mõnevõrra kunstlikku miljöösse ühte emotsionaalsesse lähedusse, soojusesse ja spontaansesse koostoime“. Sellises ühises jõupingutuses, õpetajad, kes võtavad endale vastutuse ja töö autorluse võib tulla organiseeritud õppeaasta, kohtumised kaasosalistega või liidrite ajurünnak õppeaastal jagades nende seisukohti, asjatundlikkust ja nägemust. Sõltuvalt rollist, võivad nemadki võtta vastutuse juhendamises ja treenimises vähem kogenud õpetajaid või töötada meeskondades kavandamisega ja arendamisega, nagu näiteks integreeritud õppekava või enesehindamine
tegutseb meeleldi koos emaga ning on harjunud varajasest east koos mängima ning tegutsema. Kuna ema oli tegevuste läbiviija, oli tal võimalus jälgida lapse spontaanset kõnet tegevuste vahepeal ning ka väljaspool õppetegevust märgatud muutusi arvestada edasiste tegevuste planeerimisel. Näiteks planeeriti lausemallidega tegelevatesse tundidesse suures osas eesmärki ja põhjust väljendavaid lausemalle, sest lapse spontaansesse kõnesse hakkasid need ilmuma alles kõnearendusperioodi lõpus. Positiivse asjaoluna võib lisaks välja tuua selle, et laps sai tegutseda oma loomulikus keskkonnas, kus puudus ajaline surve. Kuna laps osales tegevustes meeleldi ning oskas tunni lõpul õpitu kokku võtta, võib järeldada, et tegevused olid sobiva sisu, raskusastme ja mahuga. Mõnevõrra raskemaks osutus lapse jaoks töö lausemallidega (aega väljendavad lausemallid: enne seda, kui...; peale seda kui...)