5. Mis on ferromagneetiku peamagneetimiskõver? 6. Magnetmomendi definitsioon. 7. Kadudega ioonpolarisatsiooni tekkemehhanism ja põhilised seosed. 8. Materjalide jaotus vastavalt elektrijuhtivusele. 9. Dielektriku aseskeem ja dielektrikukadude arvutamine. Variant 3 1. Ferromagnetiku peamagneetimiskõver 2. n - tüüpi polarisatsioon 3. Lähikorrastatud ja kaugkorrastatus 4. Aatomi magnetmoment 5. Spontaanpolarisatsioon 6. Kuidas sõltub elektrijuhtide eritakistus temperatuurist 7. Milline on dielektrikus juhtivuskadude korral elektrijuhtivuse ja tan vaheline seos. Variant 4 1. Milliseid materjale loetakse kõvamagnetmaterjalideks? 2. p-tyypi pooljuhid 3. Defineerige molekuli dipoolmoment 4. Kirjeldage osalahenduskadude teket 5. Makroskoopiliselt ühtlase struktuuriga dielektrikute elektriline läbilöök 6. 7. I 1. Gaaside läbilöögimehhanism.
dielektrikutes. See polarisatsioon tekib ka erineva elektrijuhtivusega kihtidest koosnevas kihilises isolatsioonis. Elektrivälja mõjul koguneb osa vabu elektrone ja ioone osakeste või kihtide pinnale. Selliselt kujunevad suured polariseerunud piirkonnad. Kuna polarisatsioon erinevalt muudest polarisatsiooniliikidest on seotud vabade laengukandjate liikumisega elektriväljas suurtele vahekaugustele, siis on struktuurpolarisatsioon seotud suurte energiakadudega dielektrikus Spontaanpolarisatsioon esineb senjettelektrikutes. Senjettelektrikutes on olemas spontaanselt polariseerunud suured piirkonnad, s.t piirkonnad millel on välise elektrivälja puudumisel olemas suur elektriline moment. Selliseid piirkondi nimetatakse domeenideks. Elektrivälja puudumisel on domeenide elektriliste momentide orientatsioon juhuslik ja senjettelektrikul tervikuna elektriline moment siiski puudub. Elektrivälja rakendamine soodustab domeenide
annaabi.ee 
