– tagab kõrgeima O2 kontsentratsiooni, pealevool peab olema piisavalt suur, et vältida reservuaari kokkuvajumist MV (mehhaaniline ventilatsioon) põhjused Hingamispuudulikkuse (äge või krooniline) korral hingamise toetamine või asendamine respiraatoriga. MV:1)Suurendab kopsude gaasisisaldust 2)Suurendabalveolaargaasi vahetumist (paraneb CO eliminatsioon, kompenseeritakse gaasivahetuseks vajalik O2) ventilatsiooni režiimid Sõltuvalt spontaanhingamise aktiivsusest jaotatakse: 1)CMV (controlled mechanical ventilation) – sundventilatsioon, kontrollitud – hingamistsüklite intervall on patsiendist sõltumatu. Tagab püsiva ühtlase ventilatsiooni SIMV (synchronized intermittent mandatory ventilation) – sünkroniseeritud ventilatsioon, augmenteeritud – 2)hingamistsükkel algab vastuseks patsiendi spontaanhingamisele. Kombineeritud spontaanhingamine ja MV. Patsienti korrigeerib aparaat.
Organfosfaadi mürgistuse korral pooldatakse suurel määral kohest ja korduvat atropiini kasutamist koos hapniku ja abistava ventilatsiooniga. Opioidimürgistus põhjustab kiirelt eluohtlikku tsentraalset hingamisdepressiooni. Opioidi antagonisti manustamine võib kõrvaldada abistava ventileerimise vajaduse. Oluline tsüaniidimürgistus tekitab bradüpnoed ja sageli apnoed, mis vajab kohe hapniku manustamist ja abistavat ventileerimist. CPAP – püsiv positiivne ventilatsioonirõhk spontaanhingamise ajal. Keemiliselt indutseeritud kardiovaskulaarne puudulikkus Standardravi Hüpotensiooni ravitakse patsiendi seliliasetamisega nii, et jalad asetuksid südame tasemest kõrgemale, aitamaks kaasa venoossele tagasivoolule südamesse. Vaja on manustada kõrge pealevooluga hapnikku ja rajada vedelike ülekandeks veenitee. Keemilise aine indutseeritud kardiovaskulaarse šoki korral tuleks manustada patsiendile 1 kuni 2 liitrit isotoonilist vedelikku.