Kuid siiski võib olla kunst poliitiline ilma, et ta poliitikat kuidagi mõjutaks. Võib juhtuda, et teos ei leia populaarsust või teeb seda liiga hilja. Teine võimalus on muidugi see, et kunstiteos võib olla esteetilisest küljest vastuvõetav, kuid poliitiliselt aga mitte. Siinkohal teeb otsuse inimene ise, tõenäoliselt mõistes, et niisugused lahendused või õpetused ei ole puht inimlikult vastuvõetavad. Samas ei või välistada ka siinkohal, et see polnud valitsuse eesmärk, kus sponseeritud kunstnik kujundab oma teost nii, et massid jõuavad ühtse järelduseni, mis on võimu poliitiliste eesmärkidega kooskõlas. Kunstnike loomingus kõlavad niisugused teemad, mis on inspireeritud tavainimeste elust. Poliitilise ideoloogia mõju kunstile ei ole sugugi ammendatud temaatilise sfääriga. Ta väljendub samuti elulise materjali tõlgendusel, mida üldistab kunstnik ise. Ühesõnaga, poliitilised
Selli-seks uueks kulu- arvestuse metoodikaks sai tegevuspõhine kuluarvestus (Activity Based Costing, ABC). Tegevuspõhise kuluarvestuse ja tegevuspõhise juhtimise (Activity Based Management, ABM) põhimõtted töötati välja rahvusvahelise arendusühenduse sponseeritud kolmeaastase aren- dusprojekti käigus aastatel 1986–1988. Koos uue kuluarvestuse metoodika väljatöötamisega kir- jeldati ka juhtimise metoodika, mis rajaneb tegevuspõhisest kuluarvestusest saadaval informat- sioonil. Seda metoodikat hakati nimetama tegevuspõhiseks juhtimiseks. Kuna nii ABC-d kui ka