SELGROOTUD Jane Niklus 8 klass Lüllemäe Põhikool Käsnad Järvekäsn (Spongilla) Toitumine- protistid ja bakterid Elukoht- järv ja aeglasevooluga jõgi Liikumine- ei liigu Ainuõõssed Meririst ehk millimallikas (Aurelia aurita) Toitumine- algloomad, kalade ja teise loomade munad Elukoht- paras- ja troopikavöötmes (va Ohhoota meres) Liikumine- liigub vett läbi oma keha pumbates Okasnahksed Tsüstiidid ehk merikerad (Cystoidea) Kuna nad on välja surnud siis puudub nende kohta info. Lameussid
9. Milliseid käsnasid ja ainuõõsseid võib eestist leida? Domeen: Eukarüoodid (Päristuumsed) Riik: Loomad Hõimkond: Käsnad Klass: Päriskäsnad Selts: Haplosclerida Sugukond: Järvekäsnlased Perekond: Järvekäsn Liik: Harilik järvekäsn Perekond: Jõekäsn Liik: Harilik jõekäsn Eesti seisuveekogudest võib leida järvekäsnasid ja vooluvetes jõekäsnasid. Eesti magevetest on leitud neli liiki käsni: järvekäsn (Spongilla lacustris), tavaline jõekäsn (Ephydatia fluviatilis), Mülleri jõekäsn (Ephydatia mülleri) ja mageveekäsn Eunapius fragilis. Harilik järvekäsn (Spongilla lacustris) on mageveekäsn järvekäsnlaste sugukonnast. Ta kasvab vees, kinnitununa taimevartele või muule, tavaliselt püstiste sõrmjate kollaste või roheliste harudena. Järvekäsn on Eestis tavaline. Harilik jõekäsn (Ephydatia fluviatilis) on järvekäsnlaste sugukonda kuuluv mageveekäsn.
spetsialiseerunud rakud). Vesi, mille panevad liikuma kaelusviburrakud, liigub läbi käsna keha, toob sinna toidu ja hapniku ning viib välja ainevahetusjäägid. Sigivad sugulisel ja mittesugulisel teel (välis- ja sisepungumine). Käsnad on meredes laialt levinud paigalise eluviisiga filtraatorid. Käsnadele on iseloomulik suur regeneratsiooni võime. Magevetes on liike vähe. Eesti magevetes elab neli liiki: järvekäsn Spongilla lacustris, tavaline jõekäsn Ephydatia fluviatilis, mülleri jõekäsn E. mülleri ja Eunapius fragilis Liikide arv Eestis 4 Kirjandus: Lopp, A, Kelve, M., 2011. Lihtsad, aga mitte primitiivsed loomad. - Eesti Loodus 6- 7: 12-18. Hõimkond: Ainuõõssed Cnidaria Ainuõõssed on radiaalsümmeetrilised loomad, kellel on ühes keha otsas kombitsate pärjaga ümbritsetud suu. Teise otsa, tallaga, kinnituvad nad substraadile. Kehasein
annaabi.ee 
