Bütsantsi pealinn Konstantinoopol ( istanbul) . Üks paremini kaitstud linnu. Konstantinoopol oli tol ajal maailma tähtsamaid linnu. Strateegiliselt oli linna asukoht soodne. Kolmest küljest kaitses teda meri, maapoolt oli kahekordne müürivöönd, mis pani 1000 a jooksul korduvalt vastu vaenlaste rünnakutele. Linna tsentrumis asusid keisripalee, ülikute lossid, foorum, hipodroom. Kauneim ehitis: Hagia Spohia. Bütsantsi usuelu keskus. Antiikajal olid jumalad paljude inimlike nõrkustega. Kristlus muutis aga jumala salapäraseks vaimuks, kelle poole tuli pöörduda kindla tseremooniaga. Kirikuteenistus oli väga pidulik. Ning vajas avarat ruumi. KREEKA RIST. Kiriku kesklöövi pikkus 77 m . On kaetud kupli ja kahe poolkupliga. 40 akent. idas asub ikka apsiid. ehitusekonstruktsioon hästi läbimõeldud ja täpne. Kirik oli seest kaetud kuldfoonilliste mosaiikidega
Veel oli linnas mitu turgu koos laoruumidega ja karavanseraidega võõrsilt tulnud kaupmeeste tarvis. Linna kõige tähtsamas esimeses regioonis, asus keisripalee kompleks. Selle läheduses asus hipodroom, Hagia Sophia peakirik ja suur Augusteoni väljak. Muu kesklinn nägi välja hoopis tagasihoidlikum. Kitsad 4-6 m laiuste uulitsate äärde jäid paljukorruselised üürimajad, ka tänavasillutis oli vilets. 15 Hagia Spohia peakirik. Kirikutest oli kõige suurejoonelisem Hagia Sophia, ehk Jumala Püha Tarkuse peakirik. Nika ülestõusus ajal põles maha keiser Constantiniuse ajal püstitatud Sophia kirik, ning Justinianus andis käsu püstitada ahervaremete kohale veelgi suurem ja uhkem jumalakoda, millel ei oleks võistlejat kogu maailmas. Uue kiriku püstitamisel töötas 10 000 ehitajat kuus aastat. Hagia Sophia projekteerisid Kreeka arhitektid ja matemaatikud Anthemios
annaabi.ee 
