sellest kujunevad süda, veresooned, vererakud, kehaõõnte vooderdus, vaagna- ja jäsemeluud; jaguneb 2 kihiks - somaatiline ja splanhiline mesoderm; sellest pärineb ka ekstraembrüonaalne mesoderm (lootekestad, mis embrüot arengu jooksul ümbritsevad, sh amnion, allantois, rebukott) Mõisted: Mis on somatopleura? ektodermist ja dorsaalsest somaatilisest mesodermist moodustuv struktuur, millest tekib külgmine/kõhtmine kehasein, jäsemete luud, nahk mis on splanhiopleura? endodermist ja ventraalsest splanhilisest mesodermist moodustuv struktuur, millest tekib südame-kardiogeenne mesoderm, veresoonkond, lümfisooned, seotud hematopoieesiga) Mis on tsöloom (tsöloomi moodustumine, osad ja funktsioonid) somatopleura ja splanhopleura vahele jääv õõnsus; jaotub 3 osaks: - Südameõõs - Rinnaõõs - Kõhuõõs Tsöloom on täidetud vedelikuga. Kirjelda südame arengut (märksõnad - kardiogeenne mesoderm,
ümbritseb embrüot (koosneb ektoderm + mesoderm) Allantois on endo ja mesodermaalne. Imetajatel moodustab allantois nabaväädi veresooned, ühinedes koorioniga, tagab platsenta ja loote vahel ühenduse Rebukott on ühenduses splanhnopleuraga ning koosneb endodermist ja mesodermist. Funktsiooniks on toitainete, jääkainete ja gaasi vahetus Mõisted: Mis on somatopleura ja mis on splanhiopleura? Dorsaalne (selgmine) kiht (somaatiline mesoderm), mis asub ektodermi all, moodustab koos ektodermiga somatopleura (külgmine/kõhtmine kehasein; jäsemete luud, nahk). Ventraalne (kõhtmine) kiht (splanhniline mesoderm), mis asub endodermi kohal, moodustab koos endodermiga splanhnopleura (süda- kardiogeenne mesoderm, veresoonkond, lümfisoonestik, hematopoiees e. vererakkude areng, soolekinnisti (mesenteerium), seedekulgla,