arusaadav ja kontrollitav, et kindlaks teha nende kehtivust. 6. Tuomela nimetab teaduse kriitilisuseks kriitilist suhtumist eelarvamustesse. 7. 1) Teadus uurib reaalseid asju - olgu need siis kivid, loomad, elektronid või ajaloolised dokumendid. 2) Teadus on objektiivne intersubjektiivsuse mõttes. Teaduslik uurimistöö peab olema läbinisti ühiskondlik või siis vähemalt põhimõtteliseltki ühiskondlik. 8. Paranormaalne nähtus ehk spiritualistlik ontoloogia (nt vaimud, jumalad, deemonid, haldjad). Paranormaalne nähtus on siis kui nähtust ei ole seletatav kaasaegse teaduse raames, kui nähtus ei ole seletatav teaduslikult ilma suurte muutusteta teaduses ning kui nähtus räägib vastu tavapärastele arusaamadele asjadest, millega nähtus on seotud. 9. Pseudoteadus on uskumuste süsteem, mida tema pooldajad ekslikult peavad teaduseks või teaduse haruks. 10
Praktiliselt annab see võimaluse väita, et kõik muu, mida vaid usutakse või isegi kogetakse on ebateaduslik ja ka ebatõeline. Siiski ei saa öelda, et kogu maailma teadlaskond toetab saientismi. Kristlaste, juutide ja moslemite seisukohalt jätkub inimese elu kas taevas või põrgus. Seda väga uurida pole vaja, see on "Jumala saladus", olulisem on Maa peal õigesti elada. Budistide, hinduistide seisukohalt tuleb pärast lühikest vaheolus viibimist reinkarneeruda ehk uuesti sündida. Spiritualistlik seisukoht käsitleb eeltooduga üsna sarnaselt elu jätkumist vaheolus ja reinkarnatsioonis, kuid mitte nii jäigalt kui idamaised usundid ja püüab tavaliselt seda kokku viia ristiusuga. Mitmed new age liikumised ja õpetused võiks liigitada pigem spiritualistlikeks kui budistlik-hinduistlikeks. Urantia raamatu õpetus ei kattu ühegi eelmainituga, kuid haakub kõige enam kristlike seisukohtadega. Erinevalt sellest põrgut ei tunnistata ja seda ei peeta
Olulisemad poeedid ongi Eestis olnud naised. Esimene naiskirjanike laine, mis seotud ük muudatustega, esindajateks juba 80ndate lõpu poole Eeva Park, Aida Kivi, Kärt Hellermaa, lisaks veel Elo Viiding/Vee. Nende puhul selgelt teadvustatud ideoloogiline protektsioon pole veel tähtis, jälgitakse maailma läbi naise teadvuse, läbi mille tuuakse esile naise seisukohalt olulisi tundenüansse. Seda näitab nt Kärt Hellermaa esimene romaan „Alkeemia“, tema maailmavaade spiritualistlik, kunsti rõhutamine (mis naisega juhtub ja kuidas seda mõtestatakse). 00ndatel Maarja Kangro, Kätlin Kaldmaa, Tiina Laanen ja Elo Viiding (kellel 00ndatel peale luule ka proosa). Nt Maarja ---------Kangro „48 tundi“ võtab tüüpiliselt meestele omistatud kuiva meditsiinilise keele, mitte tundemaailma lähtekoha. Esindab mingit poliitilist hoiakut – oma keha jne; ei ole propagandat jne; eneseiroonia. „Dantelik auk“ palju intellektuaalseid arutlusi, kultuuriline
annaabi.ee 
