Mitoos-raku tuuma jagunemine koos tavaliselt sellega kaasneva tsütoplasma jagunemise e. tsütokineesiga. Seal toimub raku geneetilise materjali ning tsütoplasma jaotamine tütarrakkude vahel. Jaotatakse tavaliselt viiex alafaasiks. 4 esimest moodustavad tuumajagunemise e. mitoosi kitsas mõttes. Viies faas, mis ajaliselt kattub mitoosi lõpuga, kujutab tsütoplasma jagunemist e. tsütokineesi. 1.Profaas-tuumake kaob, hakkab moodustuma kääviniidistik Algab kromosoomide spiraliseerumine 2.Metafaas- kromosoomid reastatakse ühele tasapinnale kahe pooluse vahel, algab kromosoomide lahknemine 3.Anafaas- kääviniidistik lüheneb, kromosoomid alustavad liikumist pooluste suunas Ühekromatiidilised kromosoomid koonduvad raku poolustele. 4.Telofaas-kromosoomid lahknevad ja jõuavad poolustele, despiraliseeruvad, tekivad uuesti tuumakesed Interfaas- jagunemise-eelne faas, kus toimub ainult DNA replikatsioon
tsütokineesiga. Seal toimub raku geneetilise materjali ning tsütoplasma jaotamine tütarrakkude vahel. Jaotatakse tavaliselt viiex alafaasiks. 4 esimest moodustavad tuumajagunemise e. mitoosi kitsas mõttes. Viies faas, mis ajaliselt kattub mitoosi lõpuga, kujutab tsütoplasma jagunemist e. tsütokineesi. 1.Profaas-tuumake kaob, hakkab moodustuma kääviniidistik Algab kromosoomide spiraliseerumine 2.Metafaas- kromosoomid reastatakse ühele tasapinnale kahe pooluse vahel, algab kromosoomide lahknemine 3.Anafaas- kääviniidistik lüheneb, kromosoomid alustavad liikumist pooluste suunas Ühekromatiidilised kromosoomid koonduvad raku poolustele. 4.Telofaas-kromosoomid lahknevad ja jõuavad poolustele, despiraliseeruvad, tekivad uuesti tuumakesed Interfaas- jagunemise-eelne faas, kus toimub ainult DNA replikatsioon
SAR paikneb transkriptsiooniühikute vahel st geenid paiknevad kromatiini lingudes. Lingude pikkus 200 1000 bp. Kromosoomide mitootilise struktuuri tekkes osalevad erilised valgulised kompleksid, mida nim kondensiinideks. Kondensiinide koosseisu kuuluvad SMC valgud dimeersed molekulid, millede vabad otsad osalevad kromatiiniga seostumises ja hüdrolüüsivad ATP (4-56 Alberts). Täiendav tellingute-DNA kompleksi spiraliseerumine annab metafaassete kromosoomide struktuuri ja põhjustab DNA lühenemist umbes 10 korda. Heterokromatiin ja eukromatiin Kui mitoos on läbitud, siis kromosoomid dekondenseeruvad ja muutuvad nähtamatuks va mõningad piirkonnad värvimisel (näit. Giemsa järgi) jäävad selgesti nähtavateks ja on nähtavad ka elektronmikroskoobis tumedate piirkondadena. Selliseid piirkondi tugevasti kondenseerunud DNA-ga, mis sarnaneb kromosoomide DNA kondensatsiooni struktuurile,
süsteemi sisu; maks, tüümus; kõhunääre. Gastrulatsioon on morfogeneesi esimene samm: morfogenees on protsess, mille abil individuaalsed rakud muutuvad kompleksiks, mis genereerivad organite alguseid. Gastrulatsioon genereerib embrüooni kolme pealist kihti, millisest formeeruvad organid. Kuidas epiteliaalsed rakud liiguvad gastrulatsiooni jooksul: on olemas 4 meetodid: invaginatsioon (raku lokaalne sisene liikumine koopast) ; involutsioon (spiraliseerumine, epiteliaasete rakkude sisemine suurenemine blastpori ümber; konvergentne suurenemine: epiteeliumi nikastus ühes suunas ja kitsamine teises suunas; epiboly:epiteeliumi nikastuslik liikumine peense kihi suunas. Kuidas individuaalsed rakud liiguvad gastrulatsiooni jooksul: 4 raku liikumisetüüpi, mis viivad gastrulatsioonini: migratsioon (rakude liikumine üle teste rakkude on substraatide; interkolatsioon on rakkude imemine nende naabrite vahel
annaabi.ee 
