20. Tärklis (C6H10O5)n Levinud taimeriigis, kus sisaldub seemnetes (nisu kuni 80%, riis, rukis, mais) ja mugulates (kartul). Need ained varustavad keha süsivesikutega. Tärklis tekib taimede rohelistes lehtedes fotosünteesiprotsessil. Tärklis ei ole ühtne aine, vaid kahe aine segu. Koosneb 20-40% amüloosist ja 60-80% amülopektiinist, mõlema valem (C6H10O5)n, kuid n väärtus erinev. Amüloosi molekulis on umbes 200 alfa-glükoosi jääki, mis ühinevad spiraalsesse ahelasse (C6H10O5)200 Amülopektiini molekul sisaldab u 6000 glükoosijääki, keerukam molekuli ehitus, ahel hargnenud. (C6H10O5)6000 Keskmine molekulmass on üks miljon. Füüsikalised omadused: > valge > krudisev > hügroskoopne > pulbriline > külmas vees ei lahustu > kuumas vees lahustub amüloos, amülopektiin ei lahustu, kuid pundub ja moodustab kliistri (kolloidlahus, mis moodustab jahtumisel ja seismisel tarde --> tärklise kolloidlahust nim. Argielus
Maa oletatav vanus ~4,6 miljardit aastat. Nebulaarhüpotees: Tähtedevahelises hõrendatud gaasiga ja tolmja ainega (Ø mõni mikron) täidetud ruumis eksisteerivad samuti külmad (-170°C) tähtedevahelised pilved, milles aines (80% H, 15%He, mõni % Si, Fe, Al, Ca jt. raskeid elemente) on veidikene tihedamalt paiknenud. Sellise pilve tihedus ei ole küllaldane et temas võiks alata iseeneslik pilve kokkutõmbumine pilvesiseste gravitatsioonijõudude mõjul. Pilve sattumisel spiraalsesse käisesse tema liikumine aeglustub ja tihedus suureneb, mis võib käivitada tema iseenesliku koondumise (gravitatsioonilise kokkutõmbumise) protsessi (mõningatel arvamustel vallandab pilve osakeste gravitatsioonilise kokkutõmbumise naabruses asuva tähe plahvatusl). Umbes 5 miljardit aastat tagasi iseseisvus ning alustas kokkutõmbumist meie Päikesesüsteemi aluseks saanud tähtedevaheline difuusne ning aeglaselt pöörlev pilv
pöörlema. See tiivik pöörleb külma poole e. kompressori korpuses, kus toimuv on vastupidine turbiinis aset leidvale. Pildil siseneb õhk kompressorisse paremalt; õhu sisenemise suunast vaadatuna päripäeva pöörlev kompressori tiivik "haukab" õhu oma labade vahele ja seal kiirendub see nagu karusellil iseenda massi mõjul tiiviku ääre suunas. Sealt suunatakse kiiresti liikuv õhk kompressori spiraalsesse korupusesse, kus ta aeglustub järjest avaramasse ruumi liikudes; nii muutub liikumiskiirus staatiliseks rõhuks ülelaaderõhk ehk boost ongi sündinud. Kompressori väljundava on pildil üleval ja suunatud vaatajast eemale. Paraku pole boost ainuke asi, mis kompressoris tekib õhu kokkusurumisel sünnib ka hulganisti soojust. See tuleneb elementaarsetest füüsikaseadustest, mille kohaselt on gaasi rõhk, ruumala ja
annaabi.ee 
