programmeeritakse paarides (so kaks programmeerijat ühe arvuti taga kodeerivad ühte programmilõiku - nn "paarisprogrammeerimine"). Kui valminud kood läbib testid, on programmeerimise samm antud iteratsioonis lõpetatud. 13 5. Spiraalmudel Spiraalmudel on samuti üks iteratiivseid arendusmudeleid. Spiraalmudelit kirjeldas esimest korda Barry Boehm oma 1986 a. artiklis. Protsessi kulgemist kujutab spiraal. Esimene kordus võib olla näiteks seotud süsteemi teostatavuse uurimisega, teine nõudmiste kirjeldamisega, järgmine kavandamisega jne. Mitu kordust on enamasti seotud tarkvara realiseerimisega, kus tema ehitamine toimub inkrementaalselt. Kuid kindlasti ei tohiks spiraali korduseid võrdsustada tavapäraste arendusprotsessi faasidega. Iga kordus on jaotatud 3 kuni 6 sektorisse (erinevad autorid
lisa joonis Koskmudel on lihtne (lineaarne) etapiviisiline lähenemine, mis aga reaalsetes situatsioonides sisaldab mitmeid probleeme ja riske. Need aga ilmnevad alles projekti lõpus, millal on nendele reageerimine tihti võimatu, ehk liialt kallis (reegel 1:100). Üldiselt aga kasutatakse just koskmudelit väiksemate infosüsteemi arenduste puhul (koos projektimudeliga). Joonis 22 Koskmudel 45. Selgita Infosüsteemide projekteerimise spiraalmudelit (ka MSF näide), lisa joonis Spiraalmudeli puhul teostatakse mingi kokkulepitud (ka projekti jooksul tunnetatud vajadusest lähtudes) hulk iteratsioone, ehk läbitakse teadlikult etappe mitu korda. Seda tehakse, et tagada tulemuse vajadustele vastavus (muudatuste juhtimine). Joonis 23 Spiraalmudel. Allikas: Spiral Model (Boehm, 1988) Original Creator: Conrad Nutschan MSF Näide Microsofti poolt pakutav (MSF Microsoft Solutions Framework) ,,kesktee" ehk proovitud
protsessid, mida saaks prarandada, nõuete analüüs infosüsteemile esitatavate tingimuste osas jne. · disain visioon programmist · kodeerimine - progejad teevad ära · integreerimine ja testimine nö paikaseadmine, töölerakendamine, testimine. Joonis: 45. Selgita infosüsteemide projekteerimise spiraalmudelit, lisa joonis Teostatakse kokkulepitud hulk iteratsioone, ehk läbitakse teadlikult etappe mitu korda, et tagada tulemuse vajadustele vastavus (muudatuste juhtimine). Eesmärkide seadmine: alguses üldisemad, järjest detailsemaks muutuvad. Hea pool ei jää pikka aega tellijal oodata ta on pidevalt kaasatud, aktiivse tagasisidestaja rollis. Puudused: