seal asuvad). · Galaktikasse kuulub ka läbipaistmatu tolm ja udu, mis eraldab galaktika kaheks kettaks (tolm läheb keskelt läbi ja sealt ei tule valgus läbi). Külgvaates on meie galaktika nagu kaks supitaldrikut kokkupanduna, mille vahele jääb tolm. · Galaktikat ümbritseb halo, mis koosneb tähtede kerasparvedest (suured kerakujulised tähemoodustised. Päikese kaugus on galaktikatsentrist 8,5 kpc. Päike tiirleb ümber tsentri ühes spiraalharus. Meie galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Taevavõlvile projekteerub meie galaktika Linnuteena. Kõige lähedasem galaktika Linnuteele on Andromeeda Udukogu. 3.Kuidas klassifitseerida galaktikaid? Kirjeldage galaktikatüüpe. Ehituse järgi nelja liiki galaktikaid: · Elliptilised galaktikad on ümmarguse või pikliku kujuga, nende heledus väheneb ühtlaselt serva suunas. Elliptilisi galaktikaid saab klassifitseerida lapikuse järgi (kui paljud erinevad ringjoonest)
alguses olid rõhk ja tihedus ülisuured. Paisumisel ei ole paisumiskeset ega eelistatud suunda, sest paisub kogu universumit kirjeldav kõverruum. Algplahvatus toimus korraga kõikjal, täites kogu ruumi. Tähed ja nende evolutsioon astronoomiaharu, mis uurib taevakehade tekkimist ja arenemist, nimetatakse kosmoloogiaks. Tähtede tekkimisel tuleb eristada kaht põlvkonda: 1. Tekkis tõenäoliselt Galaktika kujunemise käigus 2. Asub Galaktika spiraalharus, kus lisaks tähtedele on ka ohtralt gaasi ja tolmu. Teise põlvkonna tähtede atmosfääris on lisaks H2 ja He ka raskemaid elemente. a. Täht viibib põhiosa oma elust põhijadas b. Kui tähe keskosa H2 on muutunud He, hakkab He-st koosnev tuum kokku tõmbuma ja selle tempperatuur kasvama. Suurenevad tähe heledus ja mõõtmed ning täht muutub punaseks hiiuks või ülihiiuks. c
Meie Galaktika kirjeldus. G on hiigelsuur tähesüsteem ning kannab nime Linnutee. Ehitus: 1) keskel on mõhn galaktika tsentri ümber, mis koosneb vanadest ja külmematest tähtedest. Nende liikumine mõhnas on kaootiline. 2) Spiraalharud koosnevad noorematest ja heledamatest ja kuumematest tähtedest. Ühte spiraalharusse kuulub ka Päike. Need spiraalharud pöörlevad ümber mõhna. Tähtede kiirused spiraalharus on sama suured. Päike asub galaktika tsentrist 25 000 valgusaasta kaugusel. 3) Tolmudukogu varjab tähtede valguse meie eest ja poolitab galaktika pikkupidi. 4) Halo Tähtede kerasparved, mis ümbritsevad galaktikat. 5) Galaktika tsentris asub tõenäoliselt ,,Must Auk" see on piirkond, mis midagi ei kiirga, aga neelab kogutäheaine ning on mootoriks, mis terve süsteemi pöörlema paneb. Galaktikate klassifikatsioon.
Meie Galaktika kirjeldus. G on hiigelsuur tähesüsteem ning kannab nime Linnutee. Ehitus: 1) keskel on mõhn galaktika tsentri ümber, mis koosneb vanadest ja külmematest tähtedest. Nende liikumine mõhnas on kaootiline. 2) Spiraalharud koosnevad noorematest ja heledamatest ja kuumematest tähtedest. Ühte spiraalharusse kuulub ka Päike. Need spiraalharud pöörlevad ümber mõhna. Tähtede kiirused spiraalharus on sama suured. Päike asub galaktika tsentrist 25 000 valgusaasta kaugusel. 3) Tolmudukogu varjab tähtede valguse meie eest ja poolitab galaktika pikkupidi. 4) Halo Tähtede kerasparved, mis ümbritsevad galaktikat. 5) Galaktika tsentris asub tõenäoliselt ,,Must Auk" see on piirkond, mis midagi ei kiirga, aga neelab kogutäheaine ning on mootoriks, mis terve süsteemi pöörlema paneb. Galaktikate klassifikatsioon.
Galaktika (Meie oma kodu galaktika) · See on linnutee galaktika ja kuulub kohalikku galaktika rühma, kus on kolm suuremat galaktikat (andromeda, kolmnurga ja linnutee galaktika) ja koos väiksematega on ~30 galaktikat kokku. · Linnutee koosneb tähtedest (seda ütles juba 18 saj. Herschel). · Linnutee galaktika on spiraalne galaktika. Läbimõõt umbes 100 000 valgusaastat. Paksus on umbes 5 korda väiksem. Meie asume ühes spiraalharus ja tsentrist umbes 25 000 valgusaasta kaugusel. Galaktika pöörleb ja pöörlemisperiood on 250 milj. aastat. Kiirus ~250 km/sek. Päikesest sissepoole arvatakse, et on ~200 miljardit tähte.
päikesekiirgusest. Selle hulka mõjutavad kõige efektiivsemalt pilved. Nende moodustumisel on oma roll Päikese aktiivsuse tsüklitel. Aktiivne Päike ,,peletab" Maa atmosfäärist kosmilised, peamiselt täheprotsessidest pärinevad suure energiaga osakesed, mis soodustavad atmosfääri ionisatsiooni ja sellega pilvede teket. Nii on Päikese madala aktiivsuse perioodil pilvisus ulatuslikum ning ookean soojeneb vähem. Praegu asub Päikesesüsteem Galaktika spiraalharus, kus kosmiliste osakeste võimalik kontsentratsioon on tublisti kõrgem võrreldes harude vahelise ruumiga. Spiraalharudes aset leidvad supernoova plahvatused on peamised suure energiaga osakeste allikad. Päikesesüsteemi väljumisel spiraalharust ootab planeeti ees jälle soojenemine. Miljonite aastate ajalugu näitab, et soojaperioodide ajal saavutab kliimasüsteem tasakaalu ~22°C juures. Maa pikaajalist kliimaajalugu vaadates võib näha, et elame praegu jääajas
Kuidas täna mõtelda? Kuidas võiksid teaduslikud arusaamad maailma tekkimisest aidata meil taasmõtestada kristlikku loomislugu? Alustame sellest, et asetame kõrvuti tänapäevase ja Piibli algussalmide kosmoloogia Tänase arusaama järgi elame me planeedil, mis tiirleb ümber ühe tagasihoidliku tähe neist sajast miljardist, mis moodustavad meie spiraalgalaktika, mida me hüüame Linnuteeks. Meie planeet asub Linnutee ühes spiraalharus, umbes 50 000 valgusaasta kaugusel galaktika keskmest. Meie galaktika on üks nn "kohaliku grupi" ca kolmekümnest galaktikast. Ent Universumis on teisigi galaktikaparvi. Mõned koosnevad tuhandeist omavahel seotud galaktikaist On tähendusrikas, et Gn algussalmide kosmoloogilised kujutelmad ei ole teksti kokkuseadja originaallooming. Autor on kasutanud ära omaaegseid parimaid teaduslikke arusaamu maailma ülesehitusest, ent ta kasutab neid nii, et nende kaudu saaks nähtavaks Jumala arm ja
annaabi.ee 
