32. Sajandilõpu moderne ambivalentsus. Näiteid ka W. Lauqeuri artiklist Modernism ühiskondlikus tähenduses sai alguse juba valgustuse ajal, mil hakati tähtsustama teadust. Mõju avaldasid tööstusrevolutsioon Euroopas, urbaniseerimine, kiriku lahutamine riigist, naisliikumine. Uued teadused, füüsikalised uuringud, seksoloogia, inimkeha uuringud. Tehnoloogia kiire areng. Ilmub zanrikirjandus- fantastika, spioonilood, meelelahutuskultuur, Modernse kirjanduse märksõnad: mitmetähenduslik, absurd, subjektivism. Dekatents- vastuolulist üleminekumeeleolu kajastav liikumine. 33. Sajandilõpu märksõnad ja Baudelaire (vt H. Krulli ,,Prantuse sümbolism") C. P. Baudelaire oli prantsuse tõlkija ja kriitik. Õppis juurat. Õppimisest ei tulnud midagi välja kuna armastas boheemlaslikku eluviisi. Pere saatis ta Indiasse, hiljem tuli Pariisi tagasi. Isa pärandus aitas elada 3 a dändielu
1895 kinokunst) Arvati et inimmõistuses on jõud, mis avastab, loob valgustab ja korrastab maailma. Paralleelselt sellega räägiti ka allakäigust, rahvas hääbub sõdades, revolutsioonides. Jõuti selleni, et teaduslikel rakendustel peab olema vastutus inimese ees. (sõjad, Teine maailmasõda, Hirosima, Nagasaki) Modernse kultuuri ambivalentsus mitmetähenduslik- tekkib kõrgkultuuri ja meelelahutus kultuuri vaheline pinge. Ilmub zanrikirjandus- fantastika, spioonilood, meelelahutuskultuur 19 saj. lõpp -20 saj algus. Soopoliitika sõltumatuse idee naistel, seksuaalvabaduse suurenemine, tähistab hoiakud, mis jätab tagaplaanile emaduse, rahva tuleviku. Avastused ja muutused ühiskonnas tekitavad uusi hoiakuid, sageli ka umbusku ja pessimismi. Inimene tunneb kui ebatäiuslik on olnud senine maailma mõistmine, võimalused arenemiseks. See tekitab ebakindlust, salapära, ohutunnet. Elulaadi uudsus tekitab inimeste sisepingeid.
annaabi.ee 
