Paljudel dinosaurustel on avastatud värvilised mustrid nende peadel ja luumoodustistel, sarved ja muud dekoratsioonid, mis olid arvatavasti paaritumisrituaalide osa. Nad võisid mängida ka tähtsad rolli kiskjate eemalehirmutamises. Kiskjad pidasid jahti ja elasid enamasti väikestes rühmades, isegi suuremad 10-ne meetrised kiskjad. Samuti oli neil paigas karja juht või juhtpaar ja esimesena said süüa tähtsamad ja tugevamad. Kõige suuremad kiskjad aga, nagu Tyrannosaurus ja Spinosaurus elasid üksi ja territoriaalselt. Nende suurus ja tugevus võimaldasid neil üksi elada ja jahti pidada ja kokkupuude teise liigikaaslasega toimus ainult paaritumise või territoriaalse võitluse raames. Suurte kiskjate territooriumid olid suured, kuid tihtipeale esines siiski kahe isaslooma vahelist võitlust maaala eest. Enamikul juhul lõppesid need heitlused ühe poole surmaga. Dinosauruste omavaheline kommunikatsioon on veel udune ja uuritav teema.
Megalosaurus`e (kolmesõrmeliste käppade, lõikavate küüniste, tugeva kaela ja jõuliste lõugadega) suhtes. Need väiksemad lihasööjad olid intellegentsemad ja võisid jahti pidada gruppidena. (Coenraads, R. R., Koivula, J. I., Osborne, A., Robinson, D., Rodwell, P., Stone, B., Stutchbury, R. 2009) 1.3 Kriit ja dinosauruste välja suremine Kriidi ajastuks saavutasid dinosaurused oma mitmekesisuse tipu. Kõige paremini tuntud dinosaurused Tyrannosaurus rex, Velociraptor ja Spinosaurus rändasid mööda toonaseid kontinente. Ilmunud Kriidi ajastul Argentinosaurus´e pikkus ulatus 35 meetri ja kaal kuni 100 tonnini. (Coenraads, R. R., Koivula, J. I., Osborne, A., Robinson, D., Rodwell, P., Stone, B., Stutchbury, R. 2009) Mõned teadlased oletavad isegi, et dinosaurused olid püsisoojased loomad. On esitatud ka mitu tõestust selle teooria kohta, sh ka fakt,et sauruste kondid sisaldavad kanaale, mis viidab sellele, et kunagi seal olid veresooned. (Monroe, J. S. & Wicander, R
annaabi.ee 
