Substantia alba VALGEOLLUS seal kulgevad närvirakkude jätked Funiculus dorsalis TAGUMINE/SELGMINE VÄÄT Fasciculus gracilis (Fasciculus Golli) -SIREKIMP EHK GOLLIKIMP Fasciculus cuneatus (Fasciculus Burdachi) BURDAKHI KIMP Funiculus lateralis KÜLGMINE VÄÄT Tractus spinocerebellaris ventralis et dorsalis KÕHTMINE JA SELGMINE SPINOSEREBELAADIS (kontrolli õigekirja) KULGLA Tractus spinothalamicus SPINOTOLAAMA KULGLA Tractus spinoreticularis - KULGLA Tractus corticospinalis lateralis - KÜLGMINE KULGLA Tractus rubrospinalis - KULGLA Funiculus ventralis KÕHTMINE VÄÄT ainukesed alanevad Tractus corticospinalis ventralis - KORTIKOSPINALIS EESMINE KULGLA Tractus tectospinalis TEKTOSPINAAL KULGLA Tractus vestibulospinalis VESTI.... KULGLA Encephalon - 1. Telencephalon (cerebrum) - 2. Diencephalon - 3. Mesencephalon - 4. Metencephalon - 5. Myelencephalon - Prosencephalon (1+2) -
üleneva lingu ‒ lemniscus spinalis´e. 7. Kolmanda neuroni keha (teine sünaps) paikneb thalamus´e nucleus ventralis posterolateralis´es. 8. Selle aksonid läbivad capsula interna tagumise sääre. 9. Lõpevad kiirusagara gyrus postcentralis´es. Koos spinotalaamiliste traktidega kulgevad ja ajutüves lõppevad: tractus spinotectalis, (tectumis), juhib kiiret valu, pupilli reaktsioon valule, tractus spinoreticularis (form. reticularis´e tuumades) ‒ aeglane valu. Tractus trigeminothalamicus Näo piirkonnast on protopaatiline tundlikkus seotud kraniaalnärvidega. 1. Retseptor. Perifeersed jätked n. trigeminus´e koosseisus. 2. Esimene neuroni keha – ganglion trigeminale´s. 3. Tsentraaljätked sisenevad ajju ‒ radix sensoria (V). 4. Teise neuroni keha nucleus spinalis n. trigemini (protopaatiline ebamäärane valu ja to tundlikkus).
traditsiooniliselt raku-ja kiudlaikudega määratud närvikeskuste piiridest kaugemale. Funtsionaalselt saab retikulaarset moodustist jagada lateraalseks ja mediaalseks piirkonnanaks. Kraniaalnärvide motoorsete närvikeskmete lähedal paiknevad interneuronite grupid koordineerivad kraniaalnärvide poolt edastatud reflekse ja lihtsaid stereotüüpseid käitumisi. Võrkmoodustise juurde suunduvad ülenevatest (aferentsetest) juhteteedest hargnevad närvikiud ventrolatraalväädi tractus spinoreticularis´e kaudu, tõenäoliselt ka propriospinaalseid teid pidi ja möödavastavaid teid spinaalsest kolmiknärvituumast. Võrkmoodustis võtab osa järgmistest funktsioonidest: 1)suurajukoore erutuvuse juhtimine: teadvuse seisund, une ja ärkveloleku rütm; 2)sensoorsete ärrituste afektiiv-emotsionaalse mõju vahendamine aferentse informatsiooni edastamisega limbilisse süsteemi; 3)vegetatiiv-motoorsed regulatsiooniülesanded, eriti elutähtsate reflekside puhul (vereringe-,
annaabi.ee 
