Suured haugid võivad süüa konni, pardipoegi ja pisiimetajaid. Haugide hulgas on kannibalism väga levinud ja eksisteerib järvi, kus peale haugide teisi kalaliike üldse ei ela. Neis järvedes söövad pisikesed havid vesikirpe, vähikesi ja muud zooplanktonit, aga suuremad liigikaaslasi. Eestis on haug tavaline ja teda püütakse ka töönduslikult. Ta esineb enamikus järvedes ja jõgedes, samuti rannikumeres. Harrastuspüügil kasutatakse enamasti spinningut ja elussöödaõnge, vähemal määral lendõnge ja põhjaõnge. Enamikus veekogudes on edukaim püügiviis elussöödaõng, mõnes spinning. Akvaariumis elunevat haugi tuleb harjutada liha sööma. Selleks kinnitatakse lihariba õige nõrgalt peenikese niidi otsa. Kui niiti liigutada, haarab haug lihatüki. Varsti pole niiti enam tarvis: haug võtab toitu näppude vahelt. Pilte Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Haug http://www.miksike
traditsiooniline jalgrattasõit vee all. Ratas on ehitatud vastupidavast materjalist, mis sobib sõtmiseks basseinis. Aqua Bike'i saab kasutada bassein vees, mis võib olla nii soolane kui ka kuum. Spinningut saab vees teha kahtepidi: mis tähendab, et saate pedaale vändata ette või tahapoole. See on oluline taastusravi puhul. Jalgratta väntamisele lisanduvad vesiaeroobika harjutused kätele ja õlavöötmele see kindlustab käsivartele hea vormi. Treeningu koormust saab ise muuta, reguleerides enne treeningut vesiratta takistused eri väntamistugevusele.
Lõhe ihaldatud ja ohustatud kala Eestlased on ajast-aega olnud rannarahvas, teeninud elatist kalapüügiga. Sügisel võrku nõutama minnes või spinningut loopides tuksub rinnus soov saada lõhet, seda suurt ja tugevat, kahtlemata ihaldatuimat kala siinsetes vetes. Meeldejäävad elamused püügil ja hurmav maitse teevad lõhest vetekuninga, keda rahvasuus kutsutakse veel hõbelõhe, kooknina, laks ja merelõhe. Eesti rannas ja jõgedes pole lõhe sage, ent ei saa ka öelda, et ta oleks meil haruldus. Põlula kalakasvatuskeskuses võib korraga näha ujumas kümneid tuhandeid (noor)lõhesid
harrastuskalapüüki puudutavatel aruteludel. Enamus kalastajaid ei ole klubidega liitunud, 2008 aasta lõpuks kuulus umbes 500 kalameest klubidesse ehk 1% harrastuskalastajate koguarvust. 4 www.pilet.ee 23 2010 aastal puutus harrastuskalastusega kokku umbes 292 000 inimest (270 000 317 000). Nendest 70% olid mehed ja 30% naised. Kõige enam kasutati 2010 aastal harrastuspüügivahendina spinningut, mida kasutas peaaegu iga teine kalastaja, järgnes lihtkäsiõng ja käsiõng, kumbagi kasutas pea kolmandik harrastajates. Võrdselt umbes kümnendik harrastajatest kasutas püügivahendina nakkevõrku, sikutit ning põhjaõnge. Teised kalapüügivahendid leidsid harrastuskalastajate seas vähem kasutamist. Kokku püüdsid Eesti harrastuskalastajad 2010.a. hinnanguliselt 5000 tonni kala (usalduspiire arvestades vahemikus 3900-7100 tonni), suurim saak saadi Peipsist ca 1800 tonni kala
annaabi.ee 
