Õpetaja nägi seda ning hoiatas teda. Varsti helises ärritav tunnikell ning õpilased suundusid klassi. Koolmeister jagas puhtad lehed laiali ning palus käsiväsitavat kirjutamist alustada. Õpetajanna jälgis terava pilgu all kõiki, kuid ainult üks hakkas neist eriliselt silma. See samune väikemees, keda ta oli alles hoiatanud. Ta küll hoiatas koolijütsi ka töö ajal, kuid sellest ei piisanud. Viimaks korjas õpetaja tööd kokku ning jäi spikerdaja juures seisma ja lausus: ,,Sa spikerdasid ning tuled tööd järgi tegema." Poiss seepeale proovis midagi lausuda kuid pedagoog segas vahele: ,,Sa ei vabanda ennast kuidagi välja. Õpi kodus korralikult ära ning tule järeltundi." Päev hiljem sooritas poiss kirjandi viie peale ning oli ise üliõnnelik. Ta rääkis õpetajale ka, et ta oleks selleks tööks ainult pool tundi õppinud, kuid tal oli vaja arvutis mänge mängida. Lisades ka veel, et ta ei spikerda enam ealeski, kuna see on ainult iseenda, mitte õpetaja petmine.
anta õpilastel kindel küsimuste järjestus. Ja eksamite kirjutamisel antakse leht kooli templiga, et ei saa oma lehte kasutada. Seetõttu tuleb õpilastel oma fantaasia tööle panna ja välja mõelda midagi originaalset. Paljud tütarlapsed, kes käivad seelikutes, kasutavad sellist varianti, et kirjutavad spikri sukkpükste peale. Nad arvavad nii: ,,Õpetaja ei roni ju seeliku alla." Seeliku alla õpetajad ei roni, kuid annavad neile teada, et nägid, kuidas nad spikerdasid. ,,Mul on üks kerge ja kindel eksamikirjutamise võimalus," ütles tudeng Tatjana N., ,,ma kasutan neid pabereid, mida on seadusega lubatud eksamile kaasa võtta. Lihtsalt kirjutan pliiatsiga paberile ridade vahele seda, mida ma ei tea. Veel pole kordagi vahele jäänud." Meessoost tudengitele on ideaalne variant peita spikker pintsaku varrukasse. Võivad veel selle kummiga kõe külga kinnitada. Võib ka peopesas hoida. Kui õpetaja tuleb nende poole, siis nad
Samuti on vastase löömisele valiku poole. Sel juhul orienteeritud võistlejad valmis reegleid rikkuma, kui see võib neil aidata on arenguvõimalus võita. Sellist võimalust kinnitab uurimus, milles vaadeldi üliõpilaste spi- väiksem, kuna võit kerdamist. Selles töös selgus, et üliõpilased, kelle peaeesmärgiks olid head saavutatakse mini- maalse jõupingu- hinded, spikerdasid rohkem kui tudengid, kes lihtsalt soovisid võimalikult tusega. palju teadmisi koguda. Paljud teoreetikud on pidanud võistlusmomenti oluliseks, kuna isi- kud vajavad võimalust ennast teistega võrrelda, otsustamaks, kas nende võimed tagavad neile ka piisavad saavutused. Ühes katses uuriti andeka-
annaabi.ee 
