Õpilased peaksid spikrisse kirjutama ainult vajalikku infot ja suutma meelde jätta, kus miski asub, et tunni ajal see spikrilt üles leida. Kasutada tuleks seda ainult siis, kui tõesti ei oska seda teemat, tead, et seda ei lähe sul niikuinii kunagi vaja või siis, kui tekib hea võimalus näiteks õpetaja lahkub klassist. Nüüd aga spikerdamise hea külje juurde. Arvan, et spikerdamine aitab inimesel tulevases elus hakkama saada, sest spikerdades õpivad õpilased abivahendeid kasutama. Tuleviku ei valva ju keegi, et sa seda ei teeks. Spikerdades õpitakse olulisema info välja selekteerimist. Tihti on õppematerjali väga palju, kuid sealt läheb vaja vaid mõnd fakti. Spikerdamisse suhtutakse tavaliselt mõistvalt. Enamus õpilasi saab spikri kasutamise põhjustest aru ja nad kasutavad seda ka ise. Õpilased, kes seda ei tee, mõistavad spikerdajad hukka. Õpetaja arusaam asjast oleneb täiesti õpetajast. On õpetajaid,
tee ka need väiksemaks ning aseta need paremale poole (selleks saab taandridadega ruumi teha kui vaja).(5) muuda kirja suurus 6 peale - see on tähtis sest muudab spikri palju väiksemaks (wordis/swriteris kui kiri on 6 peal siis sa seda lugeda ei näe, aga välja printides näeb hästi). 5. seivi oma muudatused (microsoft word failina, kui see seda pole) ning prindi see välja 5. lõika A4 lehelt servad maha ning lõika see nii väikeseks kui võimalik. 6. tunnis spikerdades aseta spikker oma töölehe alla (mitte kotti, taskusse, laua alla, perse alla, jne), sest siis on sul mugav seda vaadata ning sa ei tee õpetajale mingeid kahtlasi liigutusi ega vaata kuskile mujale vaid vaikselt libistad töölehe pealt ning piilud korra ja siis peale tagasi. Proovi istuda kuskile kus keegi sinu ees blokeeriks õpetaja vaatevälja.
Ma ei ole eriti hea koosõppija, mulle meeldib rohkem üksi kodus ja vaikuses õppida. Seega ei vaimustu ma grupitöödest ega ka klassile mingi kodutöö ettekandmisest. Kui ma seisan klassi ees ja näen kõike neid pilke, mis mind vaatavad tabab mind seesmine paanika, ma lähen näost tulipunaseks. Loomulikult viin ma alustatu lõpule kuigi ma ei tunne end mugavalt. Minu kuidas nüüd öelda miinus või pluss on ka see, et punaseks lähen ka spikerdades. See pärast võin ma neid küll kirjutada, et paremini õpitu meelde jääks kuid kasutada pole ma neid kuigi osav eriti peale seda kui põhikoolis õpetajale korra vahele sai jäädud. Seepärast katsun ma alti kõigega nii hakkama saada, et hiljem parandama ei peaks. Ma tahan küll saavutada häid hindeid, samas ei lähe endast välja kui pole tulemus kõige parem, sest ma olen vähemalt saavutanud tulemi omapeaga, mitte spikri abiga. Ma olen ka sellesuhtes edasipürgija, et
annaabi.ee 
