Toimus ka näitekirjanduse areng. Kuna keskajal tauniti paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, siis olid peamiselt sellest ajast pärinevad tekstid eepilised. Saab eristadad kahte peamist suundumust sünged germaani müüdid ning kreeka-rooma müüdid. Rahvaseas levisid kangelaslaulud. Täpne päritolu, ega autorid ei ole teada. Neid esitasid enamasti elukutselised rändlaulikud. Prantsusmaal olid nendeks zonglöörid, Hispaanias huglaarid, Saksamaal spiilmanni. Repertuaari kuulusid kangelaseeposed, millel on kesksel kohal kangelane, kes sooritab erinevaid vägitegusid ning päästab oma maa ja rahva. Laulud olid väga pikad, enamasti kestsid rohkem kui ühe päeva. Mõnikord kulus ka nädal, et jutustada väga pikka lugu. Tuntuimateks eeposteks on ,,Rolandi laul'',,Laul minu Cidist'',,Nibelungide laul'' ja ,, Lugu Igori Sõjaretkest'' Omaette kirjandus suunana võib vaadelda rüütlikirjandust ehk kurtuaasset kirjandust. See
Rüütliromaan, rüütlimaailm. Au, väärikus. Hispaania- "Laul minu Ciddist" 18. saj keskpaik. Isiklik. Võitleva kangelase elu, tema hingeline suurus. Ciddi tüli kuningaga, pagulus. Võitlus kui töö. Poeetilist ülevust nagu prantsuse eepostes, ei ole. Lõpus leppimine. Kangelane moraalselt üle kõigest. Saksa -"Nibelungide laul" 13. saj algus. Nibelungide soo hukk. Rahvasterändeaegne. Hõimkonna moraalne allakäik. Autoritekst, kirja pandud elukutselise poeedi, spiilmanni poolt.Värss voolab võrreldes Edda-lauludega vabalt ja jutustavalt. 39 peatükki e avantüüri. Vene -"Lugu Igori sõjaretkest" 12.saj. Vürst Igori võitlus/sõjaretk polovetside vastu. Kaotus, 4 vürsti vangistatud, polovetside sissetung Venemaale. Igori põgenemine lõunasse. Liit erinevate kultuuride vahel. Elus aset leidnud sündmus. Ajaloo roll suur, Ühine: kangelaseetika. Kurtuaasne kirjandus Kurtuaasne kultuur- kindlus, loss.
annaabi.ee 
