veepinna kohale. Heitke pilk joonisele . Missuguse koletisena näeb välja hailiste hulka kuulub vasarhai! Selle kala nimetus vastav täielikult tema kehakujule. Vasarhaid, kelle pikkus ülatub 3-4 meetrini, peetakse ookeanis elavatest kiskjatest üheks kõige kohutavamaks. Ta on ohtlik ka inimesele. Vasarhai elab troopikameredes, kuid teda esineb ka Euroopa randadel. Vasarhai hoidub enamasti põhja lähedusse. ( I. Pravdin ,, Jutustus kalade elust") Pilt 17. Vasarhai ( Sphyrna zygaena).( http://morf.pri.ee/pic/blog/3/mar/04.jpg) 18 4. Ohtlikud kalad Kalad osutuvad inimesele väga kasulikeks loomadeks, ent kuna ,,pole halba ilma heata", nii pole nähtavasti ka head ilma halvata. Meie kõk oleme saanud oma nahal tunda, et ahvena tugevate ja teravate uimekiirte torked kutsuvad esile ägeda valutunde, mis võib kesta pikka aega; mõnikord tekib torkes põletik
kahepõlvsed (Trematoda, Digenea) Klass paelussid (Cestoda) Eluviis: 1.) ripsussid: Meres ja magevees, harva mullas. Väikesed või õhukesed. Kulgevad libisedes, harvem ujudes või roomates. Regeneratsioon. Enamasti röövloomad. Näited: Bipalium kewense, Temnocephalidae (vähkidel nugiv sugukond), Convolutriloba longifissura 2.) ainupõlvsed: Parasiidid, peamiselt kaladel, eriti nonde lõpustel. Hermafrodiidid. Ripsmeline vastne. Peremeeste vahetust pole. Näiteid: Dactylogyrus sphyrna karplastel, Diplozoon paradoxum karplastel 3.) imiussid: Parasiidid, põlvkondade ja peremeeste vahetusega. Lõpp-peremees on selgroogne, vaheperemees enamasti limune. Mitu vastsejärku, osa neist sigivad partenogeneetiliselt. Näited: Maksakaan (Fasciola hepatica), Diplostomum clavatum, Tetracotyle percae- fluviatilis. 4.) paelussid: Parasiidid, enamasti põlvkondade ja peremehe vahetusega (vaheldumisi selgroogsete sooles ja mõnes selgrootus; vahel mitu vaheperemeest). Näited:
annaabi.ee 
