- värvib ja lõhnastab rooja, omab kõhtulahtistavat toimet (lad. k. aperiens) - sapipõie limaskesta rakud imavad vett, seetõttu sapp kontsentreerub sapipõies 10-20 korda. Sapiteed Parem ja vasak maksajuha ühinevad ühismaksajuhaks väljaspool maksa. Juha suundub allapoole u. 3 cm, siis ühineb terava nurga all sapipõie juhaga ning koos moodustavad ühissapijuha. See laskub alla pankrease pea taga ja ühineb pankrease juhaga ampulli piirkonnas. Avanemist duodeenumisse kontrollitakse Sphinkter Oddi poolt. Ühissapijuha on u. 7,5 cm pikk ja d = 6mm. Sapijuha sein koosneb samadest kihtidest, mis kogu sedetrakti ulatuses SEEDIMINE PEENSOOLES Kui happeline toidukört satub peensoolde, sagatakse ta pankrease mahlaga, sapiga ja peensoolemahlaga, siis satub ta kontakti soolehattude enterotsüütidega. Peensooles toimub kõikide toitainete imendumine: süsivesikud monosahhariiditeks, valgud aminohapeteks, rasvad rasvhapeteks ja glütserooliks. Keemilise seedimise üldskeem
● Lipaasmuudab rasvad rasvhapeteks ja glütserooliks. - et aidata lipaasil toimida, emulgeerivadsapisoolad enne rasvu. ● Pankrease nõrede sekretsiooni stimuleerivad2 hormoni, mida sekreteeritakse peensoole seina rakkude poolt: sekretiin ja pankreosümiin-koletsüstokiniin, mille vabanemist stimuleerib happelise toidusegu olemasolu duodeenumis. Sapp, mida sekreteeritakse maksas, pääseb duodeenumisse tänu sphinkter Oddi lõõgastumisele. - selle eest vastutab hormoon p ankreosümiin-koletsüstokiniin. - eriti rohkesti eritub sappi siis kui duodeenumisse sattunud küümus on rasvarikas. Soolevalendikus imendumisest võtavad osa erinevad mehhanismid - difusioon ja filtratsioon, mis toimub kas kandjate abil või pinotsütoosi teel. Keemilise seedimise skeem 22