mitte ainult kliendi soov." (Medar 2002: 87) Klient mõistena on klienti sotsiaalalal peetud küllaltki problemaatiliseks ning selle kasutamise põhjenduse üle on aastaid arvukalt diskussioone peetud. Tänaseks on kliendi mõiste sotsiaalalal kasutusel väga laialdaselt ning seda eriti isiksuse arvestamise, valikuvabaduse ja võimaluste, vaba tahte ning osalemise kontekstis. Siiski jätkub siiani diskussioon, kas kliendi mõiste alla mahuvad ka need inimesed, kellel on väga spetsiivilised vajadused ja soovid ning kes sõltuvad teistest inimestest ja teenuse pakkumise süsteemist. (Medar 2002: 87) Klienditeenindaja faktiliselt iga sotsiaaltöötaja olenemata sellest, millist ametinimetust ta kannab või kus ta töötab. (Medar 2002: 87) Teenindus on suuremal või vähemal määral mittemateriaalne tegevus või tegevuste seeria, mis tavaliselt (kuid mitte alati) toimub kliendi ja teenindaja vahelises suhtlemises või toodete/teenuste
Üks standardhälve on kaugus keskmisest. 26. Üldvõimekus ja g-faktor. Spetsiifilised võimed (Gardner, Sternberg). G-faktori mõiste lõi Charles Edward Spearman. Spearmani põhiseisukoht on, et kõikides vaimsetes võimetes avaldub üldine vaimne võimekus( general intelligence e g-faktor). S.o taiplikus, võime arutleda, lahendada probleeme, ja mõelda abstraktselt. Sellele lisanduvad vaimsed erivõimed, ehk spetsiivilised faktorid(s-faktorid), mis kõik suuremal või vähemal määral on seotud üldvõimekusega. Ise on ta g-faktori kohta öelnud järgmiselt( aitab g-faktori mõistet selgeks saada):" Kui küsida, mis on G, tuleb osata vahet teha mõistete tähendustel ja faktidel asjade kohta. G tähendab mingit kindlat kvantiteeti, mis on saadud statistiliste operatsioonide tulemustena. Teatud juhtudel on võimalik