ECM põhikomponendid: proteoglükaanid, kollageen, lahustuvad valgud (fibronektiin). Rakk- maatriks adhesiooni moduleeritakse integriinide arvu ja aktiivsuse muutuste kaudu. Deadhesiooni faktorid võimaldavad rakkude migratsiooni ja võivad rakupinda ümber modelleerida. 11. Rakkude diferentseerumine. Eristunud/diferentseerunud rakkudel on tihti oma kindel/äratuntav morfoloogia ja neis ekspresseeruvad valgud on spetsifitseerunud teatud kindlate bioloogiliste funktsioonide täitmisele, mis on siis omased vaid sellele rakutüübile. Morfogeenid, nende roll rakkude diferentseerumisel. Morfogeen on aine/ühend, mis kontsentratsioonist sõltuvalt määrab ära rakutüübi identiteedi. Morfogeeni pidev gradient kutsub esile terve rea unikaalseid rakulisi reaktsioone/vastuseid, ehkki küll vaid teatud, lõpliku arvu lävikontsentratsiooni väärtuste juures. Kui morfogeeni tase on läviväärtusest
Too üks näide, kuidas see toimub (väliskeskkonnast tuumani). Hulkraksetel peab arenevas lootes olemasolevast mitmesajast erinevast rakutüübist igat tüüpi loodama õigel hulgal õiges ajaaknas/hetkes ja asukohas nii, et see integreeruks ümbritsevate rakkude ja kudedega. Eristunud/diferentseerunud rakkudel on tihti oma kindel/äratuntav morfoloogia ja neis ekspresseeruvad valgud on spetsifitseerunud teatud kindlate bioloogiliste funktsioonide täitmisele, mis on siis omased vaid sellele rakutüübile. Loomade ja taimede arengus toimuv ulatuslik rakkude eristumine sõltub geeni ekspressiooni kvantitatiivsetest ja kvalitatiivsetest muutustest, mida reguleeritakse suures osas transkriptsiooni tasemel. Sellise rajaga tekivad näiteks vere-, epiteel- ja soolerakud. 36