piirkond sinuatriaalsõlmest. Sinuatriaalsõlm on südame juhtivaks primaarseks sammuandjaks seetõttu, et tal on erutustekke sagedus kõige suurem ning impulss, mis saabub sinuatriaalsõlmest viib teised erutusjuhtesüsteemi osad enne erutusse, kui nad ise jõuavad erutuse vallandada. Patoloogiate korral võivad automatismi omandada ka müokardi rakud väljaspool juhtesüsteemi. Normaalsetes tingimustes on võime erutusimpulsside spontaanseks rütmiliseks vallandamiseks piirdunud spetsifiiliste erutustekke ja erutusjuhtesüsteemiga. 1.1. Erutuse tekkemehhanismid Südame rakkudel on, nagu kõigil teistel rakkudel, membraanipotentsiaal, mis püsib konstantsena, kui mingi mõjutus rakku ei aktiveeri. Sellepärast nimetatakse seda rahuolekus esinevat konstantset membraanipotentsiaali ka raku puhkepotentsiaaliks. Rahuolekus on membraan kõige paremini läbitav K+ ioonidele ning sellepärast on puhkepotentsiaal lähedane K+ ioonide tasakaalupotentsiaalile
räägib lapsele igapäevastest toimingutest tema ümber, mida laps tunnetab ja tänu sellele suudab laps lahti murda ka keele koodi, hiljem väitnud, et sotsiaalne kontekst küll toetab, kuid ei anna otseselt teadmisi keele arenguks, keele õppimine toimub eraldi teistest õppimistest; seega keel on esmalt teistega suhtlemiseks ja siis võimaldab mõtlemist teisiti ◦ tegelikult: keele omandamine on kognitiivse ja sotsiaalse arengu ning spetsifiiliste lingvistiliste võimete kombineerumise tagajärg esimese eluaasta lõpus saab aru osutamisest (inimestele ainuomane, isegi šimpansid ei oska kasutada ega aru saada osutamisest),oluline roll keele arengus kõnet hakkab mõistma tavaliselt 7.elukuust (oma nimele reageerimine), kiire areng toimub 1- 1,5-aastaselt kõnelema hakkab tavaliselt 1.eluaastast esimesed sõnad tuttavate täiskasvanute nimetused (emme, issi), aga ka muud, võib eristada
annaabi.ee 
