Kuigi pealinn on Brüssel, peetakse oluliseks majanduskeskkuseks sadamalinna Antwerpenit. Antwerpen on säilitanud Flandrias majanduskeskuse rolli peamiselt tänu sadamale. Belgia on kõrge arengutasemega tööstusmaa kuna rohkesti toorainet veetakse sisse ja enamik tööstustoodangut välja, järeldub sellest, et riigi majandus sõltub välisturust. Ajalooliste tööstusharude (söe ja tekstiilitööstus) osakaal on vähenenud. Kuna 85% inimestest elab linnades, siis põllumajndus on spetsialiiseerunud siseturule. Põhiline põllumajandus toodang tuleb väiketalunikelt. Teine oluline ala on biotehnoloogia, mis teeb koostööd peamiselt ülikoolide ja uurimiskeskustega. Tänu oma suurepärasele geograafilisele asendile on oluline majandusharu ka transport ja logistikatööstus, mille tähtsam keskus on sadamalinn Antwerpen ning Euroopa lennuliiklusekeskus. See on toonud kaasa belglaste poolt Airbusi ja Boeingu arendamise.
5 ringraja- või hipodroomisõit. See oli ka mõistetav, sest esiteks oli Tallinnas olemas ringrada, kus igal aastal peeti üleliidulisi meistrivõistlusi ja teisi kõrgel tasemel jõuproove. Paraku ei võimaldanud taoline olukord krossimeisterlikkuse kasvu ega taganud järelkasvu järjepidevust. Tagajärjeks oli mahajäämus meeste klassides, kus üleliiduline paremik oli spetsialiiseerunud ainult krossisõidule. Pealegi oli üleliidulisel paremikul varuks suured rahvusvahelised kogemused (seda maailma tipptasemel) ja kasutada tunduvalt parem tehniline baas. Moto- ja eriti autospordialade kasv tingis juba ammu nende eraldumisel kaheks iseseisvaks föderatsiooniks. Üleliidulisel tasandil jõuti selleni juba 1962. Aastal, aga Eestis alles neli aastat hiljem. Mootorrattaspordi föderatsiooni jäi juhtima endine ühendföderatsiooni presiidiumi esimees K
annaabi.ee 
